Netovara miinimumnõuded aktsiaseltsi või osaühingu aastaaruandes

Miks omakapitali ehk netovara miinimumnõudeid kehtestatakse ning nende järgimist nõutakse? Tavapärane vastus viitab võlausaldajate huvide kaitsele – kui majandusüksusel ei ole piisavalt varasid kohustuste katmiseks, siis jäävad võlausaldajad osaliselt või täielikult oma nõudesummadest ilma. Eelnevas on omajagu tõtt ning konkreetseid võlausaldajaid täpsemalt teadmata tasubki nii mõelda. Kuid juhtudel, kus võõrkapitalist moodustavad olulise osa või enamuse kohustused majandusüksuse omanike ees, peaksid muutuma ka hinnangud, a’la kellel on rohkem kaotada. Siiski on ka siin oma ”agad”. Kontroll majandusüksuse poolt teostatavate majandustehingute üle annab (enamus)omanikele eelise ülejäänute ees – neil on võimalik oma võimalikke kahjusid minimeerida teiste arvelt. Taolise võimaluse kuritarvitamise takistamiseks on põhimõtteliselt kaks teed:

nõuda omakapitali – netovara taastamist kokkuleppelise miinimumini ja/võimäärata kohustuste katmise järjekord, mis soosiks võlausaldajaid, kes „vabatahtlikult” ei soovi riskida.

Esimese puhul määratakse netovara lubatav miinimum ning kui see majandustegevuse käigus langeb alla netovara kokkuleppelise miinimumi, siis tuleb omakapital etteantud aja jooksul kohustuslikus korras taastada või majandusüksust ootab eest sundlikvideerimine.

Äriseadustikus fikseeritud aktsiaseltside ja osaühingute netovara piisavuse üldreeglid on kirjeldatavad järgnevalt:

Osaühingud 

Seaduses lubatud minimaalse osakapitali suurus põhikirjas on 2 500 eurot. Sedakaudu ei või osaühingute, mille põhikirja järgne osakapital on 2 500 – 5 000 eurot, omakapital (netovara) langeda aruandepäevaks alla 2 500 euro. Sedakaudu ei ole osaühingu netovara miinimumnõude täitmisel erisusi osaühingute vahel, mille põhikirjas fikseeritud osakapital on kuni 5 000 eurot.

Üle 5 000 eurose osakapitaliga osaühingute netovara nõude täitmiseks tuleb jälgida, et aruandepäeva omakapital (netovara) ei langeks alla poole põhikirja järgsest osakapitalist. Näiteks juhul kui põhikirja järgne osakapital on 24 800 eurot võib netovara väheneda kuni 12 400 euroni. Seega saavad ja võivad osaühingud, mille osakapital on suurem kui 5 000 eurot, kanda muudel võrreldavatel tingimustel rohkem kahjumeid kui osaühingud, mille osakapital on kuni 5 000 eurot.Netovara miinimumnõude järgimise kohustus kehtib ka sissemakseta asutatud osaühingutele. Aruandepäeval kujunev netovara hulk sõltub olulisel määral sissemaksmata osakapitali raamatupidamislikust käsitlusest (kas sissemaksmata kapitali kajastatakse nõudena osaniku vastu või mitte), samuti sellest, kuivõrd kasumlik on olnud tegevus asutamise järgselt. Näiteks kui sissemakseta asutatud osaühingu puhul on kasutatud lubatud maksimumosakapitali (kuni 25 000 eurot), siis sellise ühingu tegevuse alustamise järgne kahjum võib küündida kuni 12 500 euroni erinevalt sissemakseta asutatud osaühingust, mille põhikirja kohane osakapital on nt 2 500 eurot ning mille tegevuse tulemuseks aruandepäevaks peab olema vähemalt 0.  Osakapitali suuruse määramisel põhikirja tasub siiski aru saada, et sissemaksmata osakapitali summas võidakse teatud juhtudel nõue pöörata ka osaniku vastu ning siis on kindlasti vahe 2 500 ning näites esitatud 24 999 vahel selgelt tuntav.

Aktsiaseltsid