Kutsekoda sai valmis põhjaliku uuringu arvestusala tööjõu ja oskuste vajaduse tulevikuvaatest. Uuringust selgub nii see, milliseid oskuseid oleks vaja arendada kui ka see, millised ametid on nõutumad ja millised pigem hääbumas.
- Valmis uuring arvestusala tööjõu ja oskuste vajadusest tulevikus Foto: https://pixabay.com
Lähtudes üleilmsetest trendidest ja nende võimalikust mõjust arvestusala valdkonnale Eestis, on valdkonna ekspertide hinnangul kasvava olulisusega oskused:
? nutikate masinate ja süsteemide areng kasvatab võimalusi suurandmete kogumiseks. Kasvab nõudlus analüüsi- ja sünteesioskuse järele – andmete kogumiseks ja kasutamiseks, probleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks, oma funktsiooni rolli nägemiseks ja ühistesse eesmärkidesse panustamiseks.
? valdkonna spetsialistide strateegilise rolli suurenemine, muudatused töökultuuris, rahvusvahelistumine, uued suhtlusvahendid ja viisid jms tingivad vajaduse:
väga hea suhtlemisoskuse järele – oluline on oma ideede esitamise, argumenteerimise, visualiseerimise, nõustamise (sh ka võõrkeeltes suhtlemine) suutlikkus;(strateegilise) juhtimise ja koostööskuse (sh rahvusvahelistes meeskondades) järele;tervikpildi nägemise oskuse järele;
? uute tehnoloogiliste lahenduste ja teenuste pakutavad võimalused suurendavad vajadust valdkonnaspetsiifiliste IKT-oskuste arendamisel järele:
nn „targa tellija“ oskused eelkõige tippspetsialistidel (võimekus mõista IKT-lahenduste potentsiaali);kõigil töötajatel oskused uuenduslike IKT-lahenduste kasutamiseks (sh ka küberturvalisuse ja andmekaitsega seotud teadmised ja oskused);
? tegevuskeskkonna kasvav keerukus, tehnoloogilised arengud, muutuvad regulatiivsed piirangud jms kasvatavad vajadust riskihindamise oskuse järele;
? järjest olulisemaks muutub valdkonnas loovus, nt finantsnäitajate tõlgendamisel ja kasutamisel organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks; vajaduspõhiseks nõustamiseks jms.
Tööjõu- ja oskuste vajadus valdkonnas
Kuna arvestusala valdkonna töökorraldust mõjutab oluliselt suund protsesside automatiseerimisele, nutikate süsteemide arengule ja aruandluse lihtsustamisele ning vähendamisele, on ka valdkonna tööjõuvajadus lähema 10 aasta perspektiivis kahanev. Kahanevale trendile viitavad ka tööjõu-uuringu andmed. Eriti mõjutab kahanev trend finants- ja juhtimisarvestuse (raamatupidamise) poolt. Kuigi raamatupidamissüsteeme on pidevalt arendatud, tehakse praegu veel raamatupidamises suhteliselt palju rutiinset tööd (nt arvete sisestamine).
On tugev ootus raamatupidamis- ja maksuarvestussüsteemide põhimõttelise muudatuse järele, et süsteemid teeksid enamiku rutiinsetest operatsioonidest raamatupidaja eest ära. Nimetatud suunda toetab ka Eesti riik, muuhulgas e-arveldaja ja Aruandlus 3.0 projektide näol. Selle stsenaariumi kohaselt peaks süsteemid lähema 10 aasta jooksul suure osa raamatupidaja tööst üle võtma.Ekspertide hinnangul võib selliste arengute teostumisel isegi kuni 1/3 raamatupidajate tööst ära kaduda, mis väljendub vastavalt väiksemas tööjõuvajaduses.Aastal 2020 lõpeb ka suur hulk Euroopa Liidu rahastusega seotud programme, millega on praegu seotud arvestatav osa raamatupidajaid. Programmide lõppemisel vabaneb osa nendega seotud raamatupidamisressursist, kuna järgmisel eelarveperioodil (2021–2028) on EL-i toetused Eestile väiksemad.
Palgaarvestajaid ja keskastme raamatupidajaid vaja üha vähem
Eeltoodud tegurid tähendavad 5–10 aasta perspektiivis ennekõike vajaduse olulist vähenemist finants- ja juhtimisarvestuse madalama kvalifikatsioonitasemega ametialade järele, nagu palgaarvestajad, arveametnikud ning keskastme raamatupidajad, kuid need mõjutavad ka pea- ja vanemraamatupidajate ametigruppi.
Seejuures on kasvav vajadus spetsialistide järele, kes suudaksid taolisi süsteeme luua ja arendada, mis eeldab IKT-oskusi, tehnoloogiatrendide ja AA süsteemi tundmist. Taolisi spetsialiste oleks vaja nii IKT-sektorisse arendajatena kui arvestusalale n-ö „tarkade tellijatena“. Seoses raamatupidaja rolli muutumisega finants- ja juhtimisarvestuse informatsiooni abil üha enam ettevõtte juhtimise toetajaks, kasvab kogu valdkonnas vajadus andmete selekteerimise ja analüüsimise, sünteesimise, visualiseerimise ja selgitamise oskusega spetsialistide järele (selgeimalt väljendub see arvestusala analüütikute tööjõuvajaduse kasvus, aga nende kompetentside vajaduse kasv on kõigil valdkonna kutsealadel, ka sisemise ja välise audiitortegevuse puhul).
Kasvavad finantskontrollerite, arvestusala analüütikute ja arendusjuhtide ametialad
Need kompetentsid peaksid ekspertide hinnangul senisest süsteemsemat ja terviklikumat arendamist leidma ka arvestusalases õppes. Seoses kahe viimati kirjeldatud trendiga on valdkonnas kõige kiiremini kasvavad finantskontrollerite, arvestusala analüütikute ja arendusjuhtide ametialad. Kui praegu on neid raamatupidajatega võrreldes hinnanguliselt 10%, siis eksperdid näevad nende tööjõuvajaduse järsku kasvu. Hinnanguliselt võib nende arv lähema 5 aasta jooksul isegi kahekordistuda.
Vajadus finantsjuhtide järele püsib ekspertide hinnangul pigem stabiilsena, kuigi tööjõunõudlus võib mõnevõrra kasvada seoses vajaduse kasvuga süsteemse juhtimise järele. Välise audiitortegevuse valdkonnas on seoses auditi piirmäärade tõusuga oodata finantsauditi mahu vähenemist. Teisalt kompenseerib finantsauditi mahtude kahanemise teiste kindlustandvate töövõttude kasv ning audiitorettevõtjate teenustepaketi laienemine (nt maksunõustamine, tehingute, protsessi- ja strateegiline nõustamine jmt). Eeltoodust lähtuvalt püsib ekspertide hinnangul vajadus (vande)audiitorite järele stabiilsena.
Kasvav allharu on ilmselt IT-audit. Kuna suur osa siseaudiitoreid on hõivatud avalikus sektoris, mille osas Eesti on seadnud eesmärgiks mahu kahanemise samas tempos rahvaarvu vähenemisega, on nõudlus siseaudiitorite järele lähiaastatel pigem stabiilne või veidi kahanev.
Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda SIIN. Autor: Raporti koostajad: Kaire Sõmer, Kutsekoda SA Yngve Rosenblad, Kutsekoda SA
Seotud lood
Raamatupidajate töö on paratamatult seotud ka keeruliste võlgnike ja võlgadega. Paraku on võlgnikega tegelemine sageli aeganõudev ja stressirohke, sest tuleb saata meeldetuletusi ja tegeleda ka vaidlustega.
Infopanga võlaregistril on nüüd olemas tõhus lahendus, mis säästab raamatupidajate aega ja ka närve.
Viimased uudised
Siit leiad ka artikli FIE raamatupidamisest
Hetkel kuum
Tagasi Raamatupidaja esilehele