19. oktoober 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lähitulevikus vajalikumad arvestusala ametid

Valmis uuring arvestusala tööjõu ja oskuste vajadusest tulevikus
Foto: https://pixabay.com
Kutsekoda sai valmis põhjaliku uuringu arvestusala tööjõu ja oskuste vajaduse tulevikuvaatest. Uuringust selgub nii see, milliseid oskuseid oleks vaja arendada kui ka see, millised ametid on nõutumad ja millised pigem hääbumas.

Lähtudes üleilmsetest trendidest ja nende võimalikust mõjust arvestusala valdkonnale Eestis, on valdkonna ekspertide hinnangul kasvava olulisusega oskused:

? nutikate masinate ja süsteemide areng kasvatab võimalusi suurandmete kogumiseks. Kasvab nõudlus analüüsi- ja sünteesioskuse järele – andmete kogumiseks ja kasutamiseks, probleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks, oma funktsiooni rolli nägemiseks ja ühistesse eesmärkidesse panustamiseks.

? valdkonna spetsialistide strateegilise rolli suurenemine, muudatused töökultuuris, rahvusvahelistumine, uued suhtlusvahendid ja viisid jms tingivad vajaduse:

väga hea suhtlemisoskuse järele – oluline on oma ideede esitamise, argumenteerimise, visualiseerimise, nõustamise (sh ka võõrkeeltes suhtlemine) suutlikkus;(strateegilise) juhtimise ja koostööskuse (sh rahvusvahelistes meeskondades) järele;tervikpildi nägemise oskuse järele;

? uute tehnoloogiliste lahenduste ja teenuste pakutavad võimalused suurendavad vajadust valdkonnaspetsiifiliste IKT-oskuste arendamisel järele:

nn „targa tellija“ oskused eelkõige tippspetsialistidel (võimekus mõista IKT-lahenduste potentsiaali);kõigil töötajatel oskused uuenduslike IKT-lahenduste kasutamiseks (sh ka küberturvalisuse ja andmekaitsega seotud teadmised ja oskused);

? tegevuskeskkonna kasvav keerukus, tehnoloogilised arengud, muutuvad regulatiivsed piirangud jms kasvatavad vajadust riskihindamise oskuse järele;

? järjest olulisemaks muutub valdkonnas loovus, nt finantsnäitajate tõlgendamisel ja kasutamisel organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks; vajaduspõhiseks nõustamiseks jms.

Tööjõu- ja oskuste vajadus valdkonnas

Kuna arvestusala valdkonna töökorraldust mõjutab oluliselt suund protsesside automatiseerimisele, nutikate süsteemide arengule ja aruandluse lihtsustamisele ning vähendamisele, on ka valdkonna tööjõuvajadus lähema 10 aasta perspektiivis kahanev. Kahanevale trendile viitavad ka tööjõu-uuringu andmed. Eriti mõjutab kahanev trend finants- ja juhtimisarvestuse (raamatupidamise) poolt. Kuigi raamatupidamissüsteeme on pidevalt arendatud, tehakse praegu veel raamatupidamises suhteliselt palju rutiinset tööd (nt arvete sisestamine).

On tugev ootus raamatupidamis- ja maksuarvestussüsteemide põhimõttelise muudatuse järele, et süsteemid teeksid enamiku rutiinsetest operatsioonidest raamatupidaja eest ära. Nimetatud suunda toetab ka Eesti riik, muuhulgas e-arveldaja ja Aruandlus 3.0 projektide näol. Selle stsenaariumi kohaselt peaks süsteemid lähema 10 aasta jooksul suure osa raamatupidaja tööst üle võtma.Ekspertide hinnangul võib selliste arengute teostumisel isegi kuni 1/3 raamatupidajate tööst ära kaduda, mis väljendub vastavalt väiksemas tööjõuvajaduses.Aastal 2020 lõpeb ka suur hulk Euroopa Liidu rahastusega seotud programme, millega on praegu seotud arvestatav osa raamatupidajaid. Programmide lõppemisel vabaneb osa nendega seotud raamatupidamisressursist, kuna järgmisel eelarveperioodil (2021–2028) on EL-i toetused Eestile väiksemad.

Palgaarvestajaid ja keskastme raamatupidajaid vaja üha vähem

Eeltoodud tegurid tähendavad 5–10 aasta perspektiivis ennekõike vajaduse olulist vähenemist finants- ja juhtimisarvestuse madalama kvalifikatsioonitasemega ametialade järele, nagu palgaarvestajad, arveametnikud ning keskastme raamatupidajad, kuid need mõjutavad ka pea- ja vanemraamatupidajate ametigruppi.

Seejuures on kasvav vajadus spetsialistide järele, kes suudaksid taolisi süsteeme luua ja arendada, mis eeldab IKT-oskusi, tehnoloogiatrendide ja AA süsteemi tundmist. Taolisi spetsialiste oleks vaja nii IKT-sektorisse arendajatena kui arvestusalale n-ö „tarkade tellijatena“. Seoses raamatupidaja rolli muutumisega finants- ja juhtimisarvestuse informatsiooni abil üha enam ettevõtte juhtimise toetajaks, kasvab kogu valdkonnas vajadus andmete selekteerimise ja analüüsimise, sünteesimise, visualiseerimise ja selgitamise oskusega spetsialistide järele (selgeimalt väljendub see arvestusala analüütikute tööjõuvajaduse kasvus, aga nende kompetentside vajaduse kasv on kõigil valdkonna kutsealadel, ka sisemise ja välise audiitortegevuse puhul).

Kasvavad finantskontrollerite, arvestusala analüütikute ja arendusjuhtide ametialad

Need kompetentsid peaksid ekspertide hinnangul senisest süsteemsemat ja terviklikumat arendamist leidma ka arvestusalases õppes. Seoses kahe viimati kirjeldatud trendiga on valdkonnas kõige kiiremini kasvavad finantskontrollerite, arvestusala analüütikute ja arendusjuhtide ametialad. Kui praegu on neid raamatupidajatega võrreldes hinnanguliselt 10%, siis eksperdid näevad nende tööjõuvajaduse järsku kasvu. Hinnanguliselt võib nende arv lähema 5 aasta jooksul isegi kahekordistuda.

Vajadus finantsjuhtide järele püsib ekspertide hinnangul pigem stabiilsena, kuigi tööjõunõudlus võib mõnevõrra kasvada seoses vajaduse kasvuga süsteemse juhtimise järele. Välise audiitortegevuse valdkonnas on seoses auditi piirmäärade tõusuga oodata finantsauditi mahu vähenemist. Teisalt kompenseerib finantsauditi mahtude kahanemise teiste kindlustandvate töövõttude kasv ning audiitorettevõtjate teenustepaketi laienemine (nt maksunõustamine, tehingute, protsessi- ja strateegiline nõustamine jmt). Eeltoodust lähtuvalt püsib ekspertide hinnangul vajadus (vande)audiitorite järele stabiilsena.

Kasvav allharu on ilmselt IT-audit. Kuna suur osa siseaudiitoreid on hõivatud avalikus sektoris, mille osas Eesti on seadnud eesmärgiks mahu kahanemise samas tempos rahvaarvu vähenemisega, on nõudlus siseaudiitorite järele lähiaastatel pigem stabiilne või veidi kahanev.

Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda SIIN.

Allikas: Kutsekoda

Autor: Raporti koostajad: Kaire Sõmer, Kutsekoda SA Yngve Rosenblad, Kutsekoda SA

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700