Juhtimisarvestus kui ettevõtte jätkusuutlikuse ja eduka toimimise alus

Koos globaliseerumise ja võrgustumisega liigub maailm nn hüperreaalsusse. Üha enam ostetakse ja müüakse kuvandit, mitte asja. Aina rohkem kaubeldakse emotsioonide ja arvamustega. Järjest enam levib arusaam, et maailm sellisena nagu meie seda näeme, on konstrueeritud meie peas koosmõjus meid ümbritsevate inimeste, keskkonna ja meediaga. Seega, ühelt poolt on infotehnoloogia ja majanduse areng viinud meid maailma, kus asjad paistavad inimestele erinevalt, teiselt poolt aga igasugune andmete kogumine ja nendest info tekitamine on muutunud ja muutub üha enam kiirenevas tempos odavamaks ning seetõttu kättesaadavaks kõigile ja kõikjal.

Kuigi elame hüperreaalsuse maailmas, muutub aina olulisemaks tõendus- ehk infopõhine juhtimine, et leida andmete ja info põhjal tugipunkte situatsiooni analüüsiks ja interpreteerimiseks ning otsuste toetamiseks.

Järjest rohkem saadakse aru, et tähtis on olemasoleva info alusel esitada „õigeid” küsimusi – st näha asju teisiti ja erinevalt, kui et leida „õigeid” vastuseid. Andmete kasutuses ja infos nähakse üha enam innovatsiooni võimaldajat ning selle mootorit ja toetajat.

Seega on andmete ja info väärtus ettevõtte ressursina tugevasti kasvanud. Selle põhjal võib öelda, et juhtimisarvestus selle laiemas tähenduses – andmete kogumine, info pakkumine ja info kasutamine innovatsiooniks ning inimeste suunamiseks ja juhtimiseks – on aina tähtsam ettevõtte jätkusuutlikus ja edukas toimimises. Tihenenud konkurentsis, suurenenud määramatuses ning infopõhises maailmas vajavad ettevõtete juhid ja töötajad komplekssemat, integreeritud, parema tasemega juhtimisinfot.

Juhtide infokasutus mõjutab majandustulemusi

Mitmed Eestis ja mujalgi tehtud uuringud on näidanud positiivset korrelatsiooni ettevõtte juhtide infokasutuse taseme ja ettevõtte majandustulemuste vahel. Nii 2000-ndate alguses Eestis tehtud kui ka lähiaja uuringud lubavad järeldada, et edukamate ettevõtete juhid kasutavad kõrgema tasemega integreeritud juhtimisinfot. Näiteks kasutavad edukamate ettevõtete juhid võrreldes vähem edukatega rohkem kliendibaasi analüüsi (kulud ja kasum klientide ja kliendirühmade lõikes), samuti rohkem mittefinantsilisi, kvaliteediga seotud ning ettevõttest väljapoole suunatud näitajaid.

Väidetakse, et saamaks igakülgset ja seostatud ülevaadet ettevõtte protsessidest ja ressurssidest vajatakse vähemalt 13–15 eri liiki näitajaid. Estonian Business Schoolis (EBS) 2016. aastal tehtud uuringu tulemus näitab, et ainult ligikaudu 40 protsenti Eesti ettevõtetest kasutab juhtimisarvestuse süsteemi, mis vastab sellele kriteeriumile. Suur osa väikeettevõtteid kasutab igapäevases juhtimistegevuses ainult 4–8 liiki mõõdikuid, mis annab piiratud ülevaate ettevõtte ressursside kasutusest ja protsessidest. Juhtimisarvestuse kasutuse mahajäämust tehnoloogiliste võimalustega võrreldes näitab ka fakt, et endiselt suur osa (ligi 80%) Eesti väike- ja keskettevõtete juhtidest peab tavalisi finantsaruandluse tarvis kogutud näitajaid (kasum, käive jms) väga olulisteks ning sageli ka piisavaks otsuste tegemisel. Uuringu tulemusel võib siiski väita, et Eesti suured ettevõtted kasutavad oma igapäevases juhtimistegevuses ligikaudu 17–19 liiki mõõdikuid, mis on piisav ülevaate saamiseks ettevõtte protsessidest ja ressursikasutusest.

Andmete ja info töötlemise võimekus on viimastel aastatel plahvatuslikult suurenenud just väike- ja isegi mikroettevõtete jaoks. Kuigi tänapäeva pilvetehnoloogia võimaldab ka väikeettevõtetel kasutada moodsaid andmekogumise ja -analüüsi vahendeid, on tänapäevased juhtimisinfo süsteemid siiani põhiliselt suurettevõtete pärusmaa.