Juhtimisarvestus kui ettevõtte jätkusuutlikuse ja eduka toimimise alus

25 aasta jooksul, mil Eesti on liikunud reguleeritud plaanimajanduselt liberaalsesse turumajandusse, on toimunud mitmed muutused: maailm on läinud tunduvalt „väiksemaks” ehk siis normaalsuseks on internetipõhised 24/7 toimivad ülemaailmsed ettevõtted ja ettevõtmised.

Ülle Pärl rääkimas infopõhisest juhtimisest Pärnu Raamatupidamiskonverentsil  Foto: ANTS LIIGUS

Riigipiirid ei takista enam ettevõtete tegutsemist ja inimeste liikumist. Konkurents on üleilmastumisega läinud tunduvalt teravamaks ning eduka konkureerimise peamisi eeldusi on innovatsioon – ehk siis asjade teistmoodi nägemine ja tegemine. Neid muutusi võimaldab ja tekitab kiire infotehnoloogia areng. Maailm elab ja toimetab suuresti pilvepealses ruumis, ettevõtted on võrgustunud ning maailm on läbipaistev ja mitmekesine.

Võime julgelt väita, et elame infoajastul. Andmed, nendest saadav info ning teabe kasutusoskus ja -võimalused on saanud tähtsaks äriressursiks. Kuna info puhul on tegemist väga „pirtsaka” ressursiga, saab seda kasutada sageli piiratud aja jooksul, sest see võib „rikneda”. Info kasutusväärtus võib sõltuda paljuski konkreetsest situatsioonist ja kontekstist. Infol on väärtus ainult juhul, kui see on kättesaadav inimestele, kes oskavad ja saavad seda kasutada. Samadel andmetel võib eri situatsioonides, ettevõtetes ja keskkondades ning erinevate inimeste valduses olla täiesti erinev väärtus ja tähendus.

Maailm liigub hüperreaalsusse

Koos globaliseerumise ja võrgustumisega liigub maailm nn hüperreaalsusse. Üha enam ostetakse ja müüakse kuvandit, mitte asja. Aina rohkem kaubeldakse emotsioonide ja arvamustega. Järjest enam levib arusaam, et maailm sellisena nagu meie seda näeme, on konstrueeritud meie peas koosmõjus meid ümbritsevate inimeste, keskkonna ja meediaga. Seega, ühelt poolt on infotehnoloogia ja majanduse areng viinud meid maailma, kus asjad paistavad inimestele erinevalt, teiselt poolt aga igasugune andmete kogumine ja nendest info tekitamine on muutunud ja muutub üha enam kiirenevas tempos odavamaks ning seetõttu kättesaadavaks kõigile ja kõikjal.

Kuigi elame hüperreaalsuse maailmas, muutub aina olulisemaks tõendus- ehk infopõhine juhtimine, et leida andmete ja info põhjal tugipunkte situatsiooni analüüsiks ja interpreteerimiseks ning otsuste toetamiseks.

Infopõhine juhtimine - kuidas raamatupidamisinfo aitab jõuda õigete juhtimisotsusteni?

Koolituse eesmärk on anda raamatupidajatele süvendatud teadmised kulu- ja tuluinformatsiooni analüüsimiseks ja tõlgendamiseks ning juhtidele täiendavad vahendid raamatupidajaga efektiivsemaks koostööks ning süvendatud teadmised raamatupidamissüsteemi ja kuluinformatsiooni kasutusvõimalustest.

Lisainfo ja registreerimine SIIN!

Järjest rohkem saadakse aru, et tähtis on olemasoleva info alusel esitada „õigeid” küsimusi – st näha asju teisiti ja erinevalt, kui et leida „õigeid” vastuseid. Andmete kasutuses ja infos nähakse üha enam innovatsiooni võimaldajat ning selle mootorit ja toetajat.

Seega on andmete ja info väärtus ettevõtte ressursina tugevasti kasvanud. Selle põhjal võib öelda, et juhtimisarvestus selle laiemas tähenduses – andmete kogumine, info pakkumine ja info kasutamine innovatsiooniks ning inimeste suunamiseks ja juhtimiseks – on aina tähtsam ettevõtte jätkusuutlikus ja edukas toimimises. Tihenenud konkurentsis, suurenenud määramatuses ning infopõhises maailmas vajavad ettevõtete juhid ja töötajad komplekssemat, integreeritud, parema tasemega juhtimisinfot.

Juhtide infokasutus mõjutab majandustulemusi

Mitmed Eestis ja mujalgi tehtud uuringud on näidanud positiivset korrelatsiooni ettevõtte juhtide infokasutuse taseme ja ettevõtte majandustulemuste vahel. Nii 2000-ndate alguses Eestis tehtud kui ka lähiaja uuringud lubavad järeldada, et edukamate ettevõtete juhid kasutavad kõrgema tasemega integreeritud juhtimisinfot. Näiteks kasutavad edukamate ettevõtete juhid võrreldes vähem edukatega rohkem kliendibaasi analüüsi (kulud ja kasum klientide ja kliendirühmade lõikes), samuti rohkem mittefinantsilisi, kvaliteediga seotud ning ettevõttest väljapoole suunatud näitajaid.

Väidetakse, et saamaks igakülgset ja seostatud ülevaadet ettevõtte protsessidest ja ressurssidest vajatakse vähemalt 13–15 eri liiki näitajaid. Estonian Business Schoolis (EBS) 2016. aastal tehtud uuringu tulemus näitab, et ainult ligikaudu 40 protsenti Eesti ettevõtetest kasutab juhtimisarvestuse süsteemi, mis vastab sellele kriteeriumile. Suur osa väikeettevõtteid kasutab igapäevases juhtimistegevuses ainult 4–8 liiki mõõdikuid, mis annab piiratud ülevaate ettevõtte ressursside kasutusest ja protsessidest. Juhtimisarvestuse kasutuse mahajäämust tehnoloogiliste võimalustega võrreldes näitab ka fakt, et endiselt suur osa (ligi 80%) Eesti väike- ja keskettevõtete juhtidest peab tavalisi finantsaruandluse tarvis kogutud näitajaid (kasum, käive jms) väga olulisteks ning sageli ka piisavaks otsuste tegemisel. Uuringu tulemusel võib siiski väita, et Eesti suured ettevõtted kasutavad oma igapäevases juhtimistegevuses ligikaudu 17–19 liiki mõõdikuid, mis on piisav ülevaate saamiseks ettevõtte protsessidest ja ressursikasutusest.

Andmete ja info töötlemise võimekus on viimastel aastatel plahvatuslikult suurenenud just väike- ja isegi mikroettevõtete jaoks. Kuigi tänapäeva pilvetehnoloogia võimaldab ka väikeettevõtetel kasutada moodsaid andmekogumise ja -analüüsi vahendeid, on tänapäevased juhtimisinfo süsteemid siiani põhiliselt suurettevõtete pärusmaa.

Sarnastele tulemustele on jõutud ka hiljuti CIMA tellitud uuringus. Märkimist väärib asjaolu, et CIMA meelest on pilvetehnoloogia kasutuselevõtt väike- ja keskettevõtete jaoks lausa eluliselt oluline. Väide põhineb asjaolul, et suurettevõtted on võimelised arendama firmasiseseid andmekogumis-, arvestus- ja analüüsiplatvorme. Väike- ja keskettevõtete jaoks on konkurentsis püsimise ainuke võimalus pilveteenuste kasutamine. Samas toob uuring välja, et ainult 25 protsenti väike- ja keskettevõtetest kasutas pilvetehnoloogia võimalusi.

Ka rahvusvahelises uuringus leitakse, et ettevõtete juhid pelgavad kontrolli kadumist ja andmete lekkimist ehk siis peamise riskina nähakse turvalisust (66% vastanutest tõi pilveteenuste mittekasutamise põhjuseks andmete turvalisuse probleemi). Samas uuringus osalenud eksperdid juhivad aga tähelepanu asjaolule, et väike- ja keskettevõtted ei suuda kindlasti tagada sellist turvalisuse taset nagu pakutakse ja kindlustatakse pilveteenuste puhul. Seega taandub ka rahvusvahelises vaates pilveteenuste rakendamise probleem (ja seeläbi juhtimisinfo kvaliteet) ettevõtte juhtide teadlikkusele. Vähem teadlikud ettevõtete juhid näevad tonti seal, kus seda tegelikult ei ole ning jätavad seetõttu olulise konkurentsieelise või isegi konkurentsis püsimise eeltingimuse kasutamata.

Autor: Ülle Pärl, EBS-i dotsent ja Majandusarvestuse Õpetajate Kogu (www.arvestusharidus.ee) eestvedaja

Artikkel ilmus ajakirjas Raamatupidamise Praktik.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700