Käibemaksuarvestus ja juhuslik tehing

Maksumaksjad, kes tegelevad nii ettevõtluse kui mitteettevõtlusega või kelle ettevõtluses on maksustatava käibe kõrval ka maksuvaba käivet, peavad sisendkäibemaksu maha arvama proportsionaalselt. Proportsiooni arvutamise meetodeid on käibemaksu seaduses toodud kaks. Proportsionaalne mahaarvamise meetod ja otsearvestuse ning proportsionaalse mahaarvamise segameetod. Käibemaksuseaduse alusel peaks maksumaksja proportsiooni arvutama müügikäibe põhjal. Küll aga tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et proportsiooni arvutamise aluseks võivad olla ka muud näitajad. Oluline on see, et meetod oleks maksuhaldurile arusaadav ja kontrollitav. Nii võib sisendkäibemaksu proportsiooni arvutamise aluseks olla näiteks ruutmeetrite jaotus.

Tasub meelde tuletada, et proportsiooni arvestamisel ei võeta arvesse juhuslikke finantstehinguid ja juhuslikku väärtpaberite võõrandamist. Juhusliku tehinguga on tegemist siis, kui tehing ei ole seotud maksukohustuslase põhitegevusega, tema igapäevase ettevõtlusega.

Milline tehing on juhuslik, pole seaduses konkreetsemalt sätestatud, mistõttu tuleb igat juhtumit hinnata eraldi. Rahandusministeerium kodulehel olevas käibemaksuseaduse kommentaarides on juhusliku tehingu näitena toonud juhtumi, kui väärtpabereid võõrandab ettevõte, mis soetas need investeeringu eesmärgil, kuid ei tegele põhitegevusena väärtpaberitehingutega või kui laenu annab ettevõte, mille tegelik tegevus ei ole laenude andmine.[1]Praktikas on üsna levinud, et emafirma annab laenu oma tütarfirmale. Laenu andmisest tekkib laenuandjal maksuvaba intressi käive, mis tuleb loomulikult käibedeklaratsioonis kaheksandal real deklareerida.

Riigikohus on juhusliku tehingu kohta öelnud[2], et kui mittemaksustatava sissetuleku saamine on maksukohustuslase majandustegevuse laadi arvestades vaid abistava iseloomuga, siis ei piira see sisendkäibemaksu mahaarvamist. Välistamaks ühe määratlemata õigusmõiste defineerimist teise määratlemata õigusmõiste abil on Riigikohus täpsustanud ka abistava tegevuse sisu. Tegevust saab lugeda abistavaks, kui põhitegevuse puudumisel oleks abistav tegevus ja sellest tekkinud tulud ära jäänud.

Näitena võib tuua, et kui ettevõtja tegeleb tavaliselt kaupade müümisega või tootmisega ja selline ettevõtja annab laenu, siis võib sellist tegevust pidada juhuslikuks finantstehinguks. Lähtudes eelkõige sellest, et kui ettevõtja põhitegevus ära jääks, siis ei oleks tal ka millegi arvelt raha laenata. Kui aga laenamise tulemusel hakkab ettevõtja juba nii hästi teenima, et saab selle arvelt uusi laene väljastada, siis võib öelda, et juhuslikust tegevusest on saanud põhitegevus.

Seega ei tohiks tegelikult juhuslikkust välistada ainuüksi see asjaolu, mitu korda ettevõtja on laenu andnud. Isegi see, kui laene on antud rohkem kui üks kord või väärtpabereid on investeeringu eesmärgil müüdud rohkem kui üks kord, ei tähenda automaatselt, et tegemist oleks juba ettevõtja põhitegevusega.

Tõnis Elling räägib 28. aprillil Kinnisasjade maksustamisest praktilisel seminaril, kus käsitletakse kinnisasja maksustamisega seotud kitsaskohti ja arutletakse, millised võiksid olla sobilikumad seaduslikud lahendused maksumaksja jaoks, et vältida ebameeldivusi suhetes maksuhalduriga. Samuti käsitletakse valdkonna uuemat Eesti ja Euroopa Liidu Kohtu praktikat. Lisainfo ja registreerimine SIIN.

[1] Rahandusministeerium. Käibemaksuseadus kommentaaridega seisuga 01.04.2012. Kättesaadav arvutivõrgus: www.fin.ee/index.php?id=280

[2] Riigikohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2004 otsus asjas nr 3-3-1-74-04.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht