23. detsember 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võrdse töö eest võrdne tasu

Vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa käsitleb palgaebavõrdsuse teemat
Foto: erakogu
Euroopa Liidus ega ka Eestis pole kuhugi kadunud sooline palgalõhe ehk erinevus meeste ja naiste keskmise brutotunnitasu vahel. Veelgi enam, Eurostati andmetel on sooline palgalõhe Eestis koguni Euroopa suurim.

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on olnud üks Euroopa Liidu põhiväärtusi juba alates 1957. aastast, mil jõustus Euroopa Majandusühenduse asutamisleping, mis sisaldas muuhulgas põhimõtet, et nais- ja meestöötajatele tuleb võrdse töö eest maksta võrdset tasu. Eesti õigusesse jõudis naiste ja meeste palgavõrdsuse põhimõte küll märksa hiljem – Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 1. mail 2004, kui jõustus soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis keelas tööelus, sealhulgas töötasustamise tingimuste kehtestamisel isikute diskrimineerimise soolise kuuluvuse alusel.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700