Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võrdse töö eest võrdne tasu
Euroopa Liidus ega ka Eestis pole kuhugi kadunud sooline palgalõhe ehk erinevus meeste ja naiste keskmise brutotunnitasu vahel. Veelgi enam, Eurostati andmetel on sooline palgalõhe Eestis koguni Euroopa suurim.
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on olnud üks Euroopa Liidu põhiväärtusi juba alates 1957. aastast, mil jõustus Euroopa Majandusühenduse asutamisleping, mis sisaldas muuhulgas põhimõtet, et nais- ja meestöötajatele tuleb võrdse töö eest maksta võrdset tasu. Eesti õigusesse jõudis naiste ja meeste palgavõrdsuse põhimõte küll märksa hiljem – Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 1. mail 2004, kui jõustus soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis keelas tööelus, sealhulgas töötasustamise tingimuste kehtestamisel isikute diskrimineerimise soolise kuuluvuse alusel.
Seotud lood
Reaalajas aruandlus liigub üha kindlamalt uue normaalsuse suunas, kus ettevõtted saavad oma andmeid esitada riigile kiiresti, täpselt ja struktureeritult. Mida see endaga kaasa toob ning milleks firmad ja organisatsioonid peavad valmis olema, selgitab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juhataja Enno Lepvalts.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele