Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võrdse töö eest võrdne tasu
Euroopa Liidus ega ka Eestis pole kuhugi kadunud sooline palgalõhe ehk erinevus meeste ja naiste keskmise brutotunnitasu vahel. Veelgi enam, Eurostati andmetel on sooline palgalõhe Eestis koguni Euroopa suurim.
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on olnud üks Euroopa Liidu põhiväärtusi juba alates 1957. aastast, mil jõustus Euroopa Majandusühenduse asutamisleping, mis sisaldas muuhulgas põhimõtet, et nais- ja meestöötajatele tuleb võrdse töö eest maksta võrdset tasu. Eesti õigusesse jõudis naiste ja meeste palgavõrdsuse põhimõte küll märksa hiljem – Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 1. mail 2004, kui jõustus soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis keelas tööelus, sealhulgas töötasustamise tingimuste kehtestamisel isikute diskrimineerimise soolise kuuluvuse alusel.
Seotud lood
2026. aasta on alanud majanduses heitlikult ning maksureeglid nõuavad ettevõtjatelt varasemast rohkem tähelepanu. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts selgitab, millised muudatused mõjutavad enim auto kasutamist, laenusuhteid ja dividendide maksustamist ning kus peituvad suurimad riskikohad.
Enimloetud
2
Praktilised nõuanded muudatusteks!
3
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Praktilised nõuanded muudatusteks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele