Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võrdse töö eest võrdne tasu
Vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa käsitleb palgaebavõrdsuse teemat
Foto: erakogu
Euroopa Liidus ega ka Eestis pole kuhugi kadunud sooline palgalõhe ehk erinevus meeste ja naiste keskmise brutotunnitasu vahel. Veelgi enam, Eurostati andmetel on sooline palgalõhe Eestis koguni Euroopa suurim.
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on olnud üks Euroopa Liidu põhiväärtusi juba alates 1957. aastast, mil jõustus Euroopa Majandusühenduse asutamisleping, mis sisaldas muuhulgas põhimõtet, et nais- ja meestöötajatele tuleb võrdse töö eest maksta võrdset tasu. Eesti õigusesse jõudis naiste ja meeste palgavõrdsuse põhimõte küll märksa hiljem – Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 1. mail 2004, kui jõustus soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis keelas tööelus, sealhulgas töötasustamise tingimuste kehtestamisel isikute diskrimineerimise soolise kuuluvuse alusel.
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.