1. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Kohus pani sel suvel Eesti ettevõtjad kahvlisse, mille ühe haru otsas on otsus jätta rahuldamata Eesti kaebus uue raamatupidamisdirektiivi kohta. Lühidalt tähendab see, et mikro- ja väikeettevõtted ehk 99% Eesti ettevõtetest saavad tulevikus riigiga suheldes hakkama märksa pealiskaudsema aruandluse esitamisega. Probleem tekib sellest, et iseenesest ei ole riigil neid aruandeid eriti vaja.

Vaja läheb neid hoopis partneritel, kes on kliendid, tarnijad ning pangad. Sellest tulebki kahvli teine haru. Samaaegselt aruandlusnõuete lihtsustamisega karmistuvad nõuded selle kohta, kui põhjalikult peavad pangad oma kliente tundma.

Riik püüdis õigustada ja kaitsta e-äriregistrisse tehtud investeeringuid ja hoida aruandluskohustust universaalsena. Nüüd suunatakse aruandluse detailsuse ja läbipaistvuse reguleerimine suurel määral turuosaliste endi õlule. „Tunne oma klienti“ nõue laieneb ka finantsaruandlusele, mistõttu ei saa pangad tulevikus rahulduda riigi andmebaasidesse esitatava aruandluse detailsusega, mis omakorda toob ettevõtjatele juurde täiendavat aruandluskoormust.

Pikemalt loe Äripäevast.

Autor: Kaupo Raag, Danske Banki ettevõtete krediidiriski juht