Grant Thornton Rimessi maksunõustaja Tõnis Elling selgitab, mida loetakse käibemaksuarvestuses juhuslikuks tehinguks ja millal see muutub põhitegevuseks.

- Grant Thornton Rimessi maksunõustaja Tõnis Elling Foto: erakogu
Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 32 lg 2 ei võeta sisendkäibemaksu proportsiooni arvestuses arvesse põhivara võõrandamist, juhuslikku finantsteenuste osutamist ja juhuslikku väärtpaberite võõrandamist. Proportsiooni arvestamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist olenemata sellest, kas tegemist oli maksustatava või maksuvaba võõrandamisega. Kusjuures KMS täpsustab veel, et proportsiooni arvestuses ei võeta arvesse ka juhuslikku kinnisasja kaubana võõrandamist. Siin mõeldakse seda, et kõik kinnisasjad ei pruugi olla maksumaksjal põhivarana arvel. Siis ka selliste kinnistute võõrandamine ei muuda jooksva aasta sisendkäibemaksu proportsiooni arvestust. Millal on aga tegemist juhusliku tehinguga, KMS ei täpsusta.
Selleks, et maksumaksjatele mingid juhtnöörid anda, tuleb vaadata rahandusministeeriumi kommentaare käibemaksuseaduse kohta. Juhusliku tehinguga on tegemist siis, kui tehing ei ole seotud maksukohustuslase põhitegevusega, tema igapäevase ettevõtlusega. Ütleme näiteks, et kauba müügiga tegelev ettevõtja annab laenu.
Rahandusministeerium on juhusliku tehingu näitena toonud juhtumi, kui väärtpabereid võõrandab ettevõte, mis soetas need investeeringu eesmärgil, kuid ei tegele põhitegevusena väärtpaberitehingutega või kui laenu annab ettevõte, mille tegelik tegevus ei ole laenude andmine. Siinkohal tuleb rõhutada, et alati oleks mõistlik analüüsida, mis hetkest võib juhuslikku tehingut seostada juba põhitegevusega. Kui näiteks ühekordsest väärtpaberite võõrandamisest saab regulaarsem tegevus või siis ühe laenu asemel antakse mitu laenu. Kindlasti ei saa siin aluseks võtta ainult kordade arvu, aga teatud hetkel mängib see ilmselt tõlgendamisel olulist rolli.
Riigikohus on juhusliku tehingu kohta öelnud (3-3-1-74-04), et kui mittemaksustatava sissetuleku saamine on maksukohustuslase majandustegevuse laadi arvestades vaid abistava iseloomuga, siis ei piira see sisendkäibemaksu maha-arvamist. Välistamaks ühe määratlemata õigusmõiste defineerimist teise määratlemata õigusmõiste abil on Riigikohus täpsustanud ka abistava tegevuse sisu: tegevust saab lugeda abistavaks, kui põhitegevuse puudumisel oleks abistav tegevus ja sellest tekkinud tulud ära jäänud. Siia võib siis konstrueerida näite, et kui kaupu müüv ettevõtja enam kaupu ei müü, siis tal ei ole ka sissetulekut, et laenu anda või siis väärtpaberid osta ja võõrandada.
Seotud lood
HRM4Baltics on Dynamics 365 Business Central majandustarkvara baasil toimiv pilvelahendus, mis pakub mitmekülgseid võimalusi nii keskmiste kui ka suuremate organisatsioonide juhtimiseks, planeerimiseks, tasude arvestuseks ja personali halduseks.