Veermäe: pole mõtet mängida jaanalindu

 „Selle seadusega jäi rakendamise pool poolikuks, aega anti selleks vähe. Me peaksime tegema maksustamist võimalikult lihtsalt. Kuid me ei tohiks süsteemi genereerida JOKKindust sisse,“ rääkis Veermäe  Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee maksukonverentsil ametiautode maksustamist puudutavast. Edasine tegevuskava on hetkel koostöös ministeeriumiga alles arutamisel.

Palju pahameelt tekitanud sõiduautode kontrolli teemal käivad MTA-l ja ministeeriumil veel vaidlused ja läbirääkimised.  „Teema oli üleval, et kui maksuamet kontrollib ja teeb pilte, siis kas ületasime piire. Kommunikatsioon oleks pidanud olema ette suurem. Kuid me ministeeriumiga arutame veel asja. Ma räägin praegu 100% käibemaksu mahaarvajatest – kuidas peaksime seda tõendama, kes kuidas kasutab? Rakendamine on keeruline,“ rääkis Veermäe. Ta lisas, et kontrollidega jätkatakse vaid sellisel moel, mis omab mingit mõju. Tema sõnul kõik ettevõtjad maksuhaldurit ei lollita ja ta tahaks, et edaspidi mindaks kontrollima vaid sinna, kuhu on vaja.

Hea raamatupidaja on maksuameti sõber

„Hea raamatupidaja on maksuameti sõber, kuigi viimasel ajal üritatakse meid vastandada,“ ütles Veermäe maksukonverentsil oma ettekannet sisse juhatades.

Veermäe sõnas, et ilmselgelt ei oota keegi maksuametilt seda, et nad neid ei kontrolliks. „Eelnev aasta on olnud pingeline, muudatuste põhieesmärk oleks pikas plaanis see, et maksuhalduri hoob läheks täpsemaks, et tegeleksime õigel ajal õigete asjadega,“ selgitas Veermäe viimasel ajal kriitikanoolte alla sattunud ameti eesmärke.

Ta möönis, et ameti põhimure on olnud käibemaks. See on olnud üle-euroopaline mure, et käibemaksu ei deklareerita ja see jääb mõnes kohas kogumata.

Rääkides 1000euroste arvete vajalikkusest, selgitas Veermäe, et selle tulemusel saab riik raha juurde. „Kui me 1000euroste arvete ettepanekut tegime, oli meie sõnum, et riik saab aastas ca 30 miljonit eurot tulu juurde. Täna võime öelda, et aastane tulu eelarvele on kaks korda suurem,“ seletas Veermäe.

„Müügid ja ostud on kukkumas, aga käibemaksu laekumine kasvab. Majanduskeskkond on pigem aeglustunud, kuid käibemaksu laekumine kasvab,“ rääkis Veermäe, andes mõista, et see näitab metoodika pikaajalisust ja efektiivsust. Ta lisas, et arvepidamine peab üldse olema efektiivsem ja automatiseeritum.

Täismahus artiklit  loe Äripäevast!

Autor: Kaisa Gabral, Tuuli Seinberg