19. veebruar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Helm: teatud ulatuses on kontroll vajalik

MTA peadirektori Marek Helmi sõnutsi oli prognoositav, et autode kontroll tekitab rahulolematust. Samas võib õiguskuulekatel ettevõtjatel tekkida küsimus, et  miks MTA seaduserikkujatest mööda vaatab?

„Maksu-ja tolliametil puudub võimalus valida, milliste maksuseaduste täitmist me kontrollime ja milliste täitmine jääb vabatahtlikuks. Oleme viimasel kolmel aastal mitmelt korral pidanud selgitama, miks varem pole nõutud maksudega seotud seaduste täitmist. Nii oli see üle piiri veetava salakütusega, spordistipendiumidega, kallihinnaliste kasutatud autodega, kütusega ja mitmete muude teemadega.  Või laseme ka autode käibemaksuseadusel minna esialgu mõned aastad omasoodu? Ja siis kunagi keegi võtab selle teema ette ja avastab, kui keeruline on olukorda muuta. Parem räägime siis kohe, seaduse teisel rakenduskuul, enne kui vaatlustega jätkame selle autode ja käibemaksu deklareerimise ning kontrolli teema lõpuni selgeks koos rahandusministeeriumi, ettevõtjate ja vajadusel ka õiguskantsleriga.

Eks see oli prognoositav, et autode kontroll tekitab rahulolematust. Rahulolematus oli ilmne juba autode käibemaksu muudatust sätestava seaduse loomisel. Seaduse loomise ajal andsime me valitsusele ja seadusloojale mõista, et kontroll saab olema hulga keerukam ja senisest erinev. Senisel kontrolliviisil see seadus ellu ei lähe ja seaduse täitmine jääb vabatahtlikuks. Selleks, et teha vahet ettevõtluse ja eratarbe eesmärkidel auto kasutamise vahel, tuleb maksuametnikul minna oma laua tagant välja ja kontrollida auto tegelikku kasutamist.  

Autode eratarbeks kasutamist pole ju mõtet kontrollida ehitusplatsil või tehase territooriumil. Seal on kõik selge – autot kasutatakse ettevõtluseks. Küll aga tekib kahtlus auto kasutamisel ainult ettevõtluse tarbeks, kui see seisab keset päeva spordiklubi ees või õhtul suusaraja kõrval. Avalikkus tajub sellist kontrolli ebaõigena. Samas - mitukümmend tuhat seadustjärgivat ettevõtjat andis deklareerimisega märku, et autod on kahese kasutusega. Neil võiks tekkida õigustatud küsimus  - kui mina käitun ausalt, siis miks maksuamet nendest, kes seda ei tee, mööda vaatab? Need, kes näitavad auto kasutust ainult ettevõtluse eesmärkidel, võiksid siiski olla koostöövalmis ka siis, kui auto näiteks seisab spordiklubi ees. Spordiklubis käimine võib olla seotud ettevõtlusega, näiteks ärikohtumine sealses kohvikus vms. Aga seda palusimegi ettevõtjal meile selgitada. Sealjuures mitte maksuotsuse või trahvi hirmus, vaid suunavalt – selleks, et järgmisel kuul deklareerimisel lähtuks ettevõtja autode tegelikust kasutuotstarbest.

Olgu veel rõhutatud, et autode 100%-line ettevõtluseks deklareerimine on täiesti normaalne ja ettevõtted, kes seda on teinud tegelikkusest lähtuvalt, on õigesti oma makse deklareerinud. Ja me usaldame neid. Kuid teatud ulatuses on kontroll vajalik. 

Autor: Marek Helm, Tuuli Seinberg

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700