Kuidas KMD INFi esitamine õnnestus?

Detsembris esitas tehinguinfo 41 00 käibemaksukohustuslast ehk 55% käibemaksukohustuslastest (iga kolmas majanduslikult aktiivne ettevõte). Enim on ettevõtteid, kes deklareerisid tehinguid kuni 5 tehingupartneriga. Kokku oli 34 100 müügitehingute deklareerijat ja 29 800 ostutehingute deklareerijat.

Müügiarved kattusid täielikult tehingupartnerite esitatud andmetega 6742 ettevõttel ehk 20% esitajatest, ostuarved kattusid tehingupartneritega 7350 ettevõttel (25% esitajatest).

Töömahu tõusu samas MTA ette ei näe. Ameti pressiesindaja Rainer Lauritsa sõnutsi toimub seoses KMD INFiga oluline muutus kontrolliprotsessis. "Seni kulus palju aega kontrollimenetluse käigus info kogumisele  ettevõtete vahel tehtud tehingute osas. Nüüd tulenevalt KMD INF-st on maksuhalduril esmane info olemas ja revidendid saavad operatiivsemalt kontrollimenetlusi läbi viia. Töökulu on sama, aga võimalike pettusteni jõuame kiiremini, " selgitas Laurits. sõnutsi olid levinumad KMD INFi summade lahknemise põhjused järgmised:Isik deklareerib käibemaksudeklaratsioonil Eesti-sisest müüki 122 000 € väärtuses, kuid märgib, et vähemalt 1000-eurose kogusummaga müügitehinguid ühe tehingupartneri lõikes ei ole. Samas 4 erinevat ostjat deklareerivad samalt isikult soetust 350 000 € eest (ilma KM-ta). See tähendab, et ostjad deklareerivad 228 000 € eest suuremat soetust kui müüja näitab üldse Eesti-sisest müüki

Maksu- ja Tolliameti peadirektori Marek Helmi

• Sisendkäibemaks küsitakse tagasi hilisemas perioodis kui müüjal tekib käive (ei ole probleem);• Eksitakse käibe toimumise aja määratlemisel (st käive deklareeritakse hiljem või arvatakse sisendkäibemaks lubatust varem maha);• Eksitakse KMD INFi täitmise reeglite vastu (nt on jäetud tähelepanuta, et 1000 euro arvestus on tehingupartneri lõikes);• Müüja on jätnud KMD INFil arved deklareerimata;• Üleminekuperioodist tingitud erinevused (vabastuse saanud ei täida veel KMD INFi; käive on deklareeritud 2014. aastal varasemas perioodis).Marek Helm selgitas, et käibedeklaratsiooni lisa annab Maksu- ja tolliametile parema ülevaate kontrollivajadusest: tehingutest riskiga ettevõtetega, võimalikust fiktiivsete kulude suurendamist ning käibe varjamisest. Kahtluse korral selgitatakse välja, kas tegemist oli olukorraga, et ei jõutud oma süsteemidaga valmis, kas müüja varjab käivet, kas ostja kajastab ebaõiglaselt suuremaid kulutusi, kas tegemist lihtsalt pahatahtlikkusega ja protestiga INF- vastu.Näide võimalikust käibe varjamisest:

Näide võimalikust andmete varjamisest:

Isik deklareerib, et tal ei ole kajastamisele kuuluvaid müügitehinguid. Samas 429 tehingupartnerit deklareerivad samalt isikult soetust 4 mln € eest (ilma KM-ta). Tehingud mahuvad müüja KMD-l deklareeritud Eesti-sisesesse käibesse.Marek Helm toonitas, et kui tehinguinfo korrektselt esitada, vähendab see MTA-ga suhtlemise koormust. Meeles tasub pidada sedagi, et kontrollitav ettevõtja ei pea enam esitama andmeid kõikide tehingute, vaid reeglina ainult selle tehingu kohta, mis küsimusi tekitab. "Seni pöördusime tagastusnõude esitajate poole täiendava päringuga keskmiselt 80% juhtudel. Esialgsed andmed näitavad, et pöördumiste arv väheneb," sõnas Helm.

Need ettevõtjad, kes deklareerivad kõik korrektselt, kuid nende tehingupartner jätab osa deklareerimata, võidavad samuti sellest, et maksuhaldur koormab neid päringutega senisest oluliselt vähem. Kui MTA isegi peab pöörduma, siis selleks, et küsida infot konkreetse tehingu kohta, mitte ei küsi kogu vaadeldava perioodi andmeid.

30. jaanuaril toimub hommikuseminar „Kogu tõde käibemaksust“. Lektorid on Sisekaitseakadeemia Finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli juhataja, Grant Thornton Rimess OÜ maksunõustaja Tõnis Elling ning Grant Thornton Rimess OÜ õigusnõustaja Julia Saun.  

Lisainfot saate SIIT.