Autor: Tuuli Seinberg • 2. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimustele vastab RM maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.

Praegu on vastu võetud mitmeid ühiskonnas ja ettevõtjate hulgas tugevat vastuseisu saanud seadusi. Ka MTA tõhustab vastavalt oma kontrollimehhanisme. Kui vajalik ja jätkusuutlik on kõigi karistamine üksikute kelmide pärast?

Viimase aja seadusemuudatused on mitmekesised. Ma pole nõus väitega, et kõik, mis on tehtud, on paigutatav sildi alla, et ausaid karistatakse mõne petturi pärast. Kui petmisvõimaluse äravõtmine tekitab rohkem töötunde ausatele, siis on alati paslik mõelda sellele, et kui mõne petturi tõttu väheneb maksubaas, siis riigi vajadus avalikke teenuseid finantseerida ei vähene. Sellisel juhul oleks ainus võimalus maksumäära tõstmine - see ei oleks aga jätkusuutlik. Pigem peaks olemasolevad maksud efektiivselt kokku koguma, mitte maksumäära tõstma.

Teisest küljest saame lõplikke järeldusi teha siis, kui süsteem on juurdunud ja näeme tulemusi. Osaliselt oli vastuseis selle tõttu, et küsiti, et miks peab tegema nii, on ju teisi võimalusi. Ütlen ausalt, mina muid võimalusi palju ei näinud, ja isiklikult mul on neisse ka vähem usku. Näiteks üle 1000euroste arvete deklareerimise puhul on MTAl päris suur surve süsteemi hoolega planeerida ja rakendada. MTA juhid tunnevad seda survet ja ma tean, et asja arendatakse ülihoolikalt, läbi viiakse turvaaudititeid, et kõik sujuks.

Millised sammud on riigi maksupoliitika edasisel kujundamisel plaanis?

Järgmine aasta tuleb selles mõttes samasugune. Märtsis on valimised ja seda, milline maksusüsteem saab olema aastal 2016, saame teada järgmisel aastal poliitikutelt.

Olen suhteliselt kindel, et lähme rahulikult edasi, sest kõige hullem on ettevõtjatele see, kui süsteem hüppab ühest nurgast teise. Hüplik süsteemi muutmine on kõige enam pahandust tekitav muutmisviis. Konkreetsed muudatused määravad aga juba valimistulemused.Üldistest suundadest rääkides on meil 3 olulist strateegilist eesmärki:

1. Ei  tohi olla ebaausat maksukonkurentsi. Sel aastal tehtud muudatused kuuluvadki paljuski sinna alla.2. Kasvusõbralik maksusüsteem – peame jälgima seda, mis toetab kõige enam majanduskasvu. Kas elimineerida takistused, mis teenimise teel tekivad, või soodustada majanduskasvu seaduste tegemise või maksulepingute sõlmimisega.Meie probleem pole kõrged maksud, vaid madalad palgad ja käibed. Rikkust tekitab aga majanduskasv.3. Solidaarne ja sotsiaalselt jätkusuutlik maksusüsteem. Sellest ei saa mööda vaadata, et maksusüsteemi eesmärk on ümber jagada rikkust.

Need eesmärgid on need, kus vaatame, kas saame midagi ära teha.

Kust saaks leida lisaraha, kui teoks saaks IRLi välja käidud plaan vähendada maksuvaba tulu sõltuvalt inimese sissetulekust lineaarselt?

Tavaks on siiski olnud, et kui poliitik käib välja maksuvähenduse, siis käiakse välja ka katteallikas. Praegu on välja käidud erinevaid vahemikke, mis see plaan maksma läheks. Täpseid arvutusi veel pole, ent need vahemikud on väga suured. Tõenäoliselt ei jätku välja pakutud vahenditest kogu plaani finantseerimiseks. Tahan rõhutada, et maksusoodustuse või -vabastuse väljakäimisel ei saa ainult sellega piirduda, kui suund on jätta maksukoormuse protsent samaks; vajame katteallikaid.

Kas on kohti, kus maksusüsteemi saab parendada või maksekäitumist muuta?

Üks süsteem, millega tahan koos MTAga süvitsi minna, on üüritulud. See nõuab hinnanguid ja detailset andmestikku, et analüüsida, kuidas selles valdkonnas olukord on ja kui palju me seal tulu kaotame, kui üldse. Kuidas muuta süsteem õiglasemaks ja tulu mõistele vastavamaks? Kui välja üürimine pole ettevõtlus, ei saa näiteks remondikulusid jms arvesse võtta; peame saama selge pildi sellest, mis üürituludega toimub.

Koht, kus koalitsiooni ja opositsiooni vahel tundub valitsevat poliitiline konsensus, on töötamisega seotud maksude vähendamine. Seega on see üsna kindel aspekt, millega tegeleme sõltumata sellest, kes rooli taha istub.

Mida ütleksite raamatupidajatele, kes pahandavad koormuse kasvu üle?

Eks uute seaduste puhul tuleb alguses selgeks teha, mis toimub ja uute töövõtete omandamine toob natukeseks ajaks suurema koormuse. Ei kujuta ette, et peaks käsitsi üle 1000euroste arvete andmeid sisestama. Ma ei tahaks solvata kedagi, kes nii teeb, aga tahaksin loota, et suurte mahtude puhul ei tehta seda käsitsi.

Tuleksin tagasi selle juurde, et on kaks võimalust: kas teha kindlaks, et petturid enam petta ei saa, mis tõstab veidi halduskoormust, või siis tõsta maksukoormust, et riik saaks täita funktsioone, mille kodanikud on riigile andnud. Rõõmustan kõiki sellega, et maksumäär jääb samaks. Ka juhin tähelepanu sellele, et MTA korraldab tihti erinevaid tasuta seminare ja koolitusi.

Millised on edasised isiklikud sihid, kas rahandusministri või MTA peadirektori ametikoht?

Ei soovi saada kummakski. Praegune ametikoht on 5 aastaks, tippametnikud on ametisse nimetatud tähtajaliselt. Prooviksin siin teha ära midagi sellist, mille üle võib 5 aasta järel uhke olla. Siis mõtlen edasi.

Kui üldisemalt võtta, siis edaspidi võiks mõelda erasektoris kas tööandja juures töötamisele või enda ettevõtte loomisele. Olen kindlasti ka edaspidi võimalustele avatud ja huvitatud sellest, et elus oleks mitmekesisust.

LOE LISAKS