Dmitri Jegorov: olen üritanud olla hea ja õige

Mis teid Eestisse tagasi tõi, kas polnud kiusatust „lodevuspagulaseks „ jääda?

Kui 2010. aastal Norrasse õppima läksin, siis küsiti kohe, et mida plaanin teha siis, kui õpingud läbi. Ütlesin, et 4 aastat on pikk aeg ja ma ei tea, kus ma olen 2014.aastal. Mida pikemalt aga seal elasin, seda paremini sain aru, et Eestis on huvitavam. Eesti on dünaamilisem, kõik alles areneb. Sain aru, et tuleb tulla tagasi. Võib öelda, et Eestis on oluliselt lihtsam asju ajada ning leida valdkondi, kus saab äri alustada või suundi muuta. Märksõnad on dünaamilisus ja lihtsus.Kas töö maksundusvaldkonnas oli juba lapsena teie unistus?

Üldse ei olnud sellist asja mõttes. Pikka aega tahtsin saada trammijuhiks, aga kui inglise keele õpetaja küsis, et mida sa siis koolis teed, hakkasin mõtlema, et tasub ikka kõrgemaid eesmärke püstitada.Majandust läksime õppima kambaga, sest see tundus popp ja tulus. Maksu- ja Tolliametisse sattusin 13 aasta eest tööle juhuslikult. Töötasin KPMGs, ent otsisin uusi väljakutseid ning leidsingi töökuulutuse MTAsse. Kui aga kandideerida tahtsin, oli kuulutus kadunud. Siis kuulsin tuttavatelt, et on võimalus proovida samasse asutusse ühele töökohale. Tuli välja, et see oligi esialgu soovitud koht ning et algne konkurss oli läbi kukkunud.Teadlikku karjääriplaneerimist ei ole olnud. Aastal 2000 kasvas majandus kiiresti ja tulid maksumuudatused, nii et sattusin oravana rattasse ega saanud sealt välja.Seisite MTAs teeninduskultuuri parendamise eest. Tol perioodil üritati MTA muuta pigem teenindus-, mitte sunniasutuseks. Praeguseks on kuvand muutunud. Miks?

Nii ja naa. See, et maksuhaldurid peavad olema teenindajad, on laiast maailmast tuntud trend, mille importisime Eestisse. Paradigma muutus oli ikkagi igal pool. See õnnestus hästi, sest kui vaadata maksukonsultatsioonide turgu arengumaades või Eestis, siis MTA näppas tasuta teenindamisega korraliku turuosa endale - Eestis saab küsimuse korral ühendust võtta MTAga ilma teenuse eest maksmata.Kui teenindusküsimused ree peale saada, siis saab sund rohkem tähelepanu. Teenindusega probleeme ei ole ja see kuvandi osa ei pääse pildile.Teine asi on ehk see, et vahepeal oli majanduskriisi aeg ja seda sõitvat rongi tuleb ikkagi koos hoida. Võib-olla peegeldavad mõned jõulisemad sammud siiamaani arusaama, et MTA muutub sunniasutuseks.Aga alati on võimalik MTAle kaevata. See on üks teenindamise põhimõte – kui te pole millegagi rahul, siis kaevake ja andke teada. MTA on võimeline kaebusi lahendama. Efektiivne on ka vaidlustamisprotsess.Milline on teie nägemus Maksuameti kuvandist?

Mingil hetkel loobusime MTAs jaotusest teenindus vs kontroll. Seda suunda peab kindlasti jätkama ja võibolla see sõna, mis iseloomustaks mõlemat poolt, oleks koostöö.  Kui riik on kodanikke ühendav vajaduste rahuldamise ja finantseerimise mehhanism, siis MTA on vahendaja ja võimaldab seda, et inimesed panevad raha kokku ja teevad midagi ühiselt. Hea-halva vastandus kaob ära.On arusaadav, et kontrolli alla sattumine on ärevusttekitav, ent kui kõik on tehtud õigesti, siis võib olla see abiks.Mida oma kogemusest MTA-s saate praeguses töös kasutada?

See on suureks abiks. Raske on kujundada maksupoliitikat, kui ei tea, kuidas seadusi rakendatakse, on ju näiteks tolliküsimused palju tehnilisemad kui maksuküsimused. Rohujuuretasandil arusaam on kasulik. Abiks on ka see, kui tunned inimesi ja saad kohe küsida, et kuidas seda või toda tehakse.

Teie doktoritöö teema on maksumaksjate hoiakud ja käitumine seoses sihtotstarbeliste maksudega. Milliste olulisemate järeldusteni doktoritöös jõudsite?

Kraad on veel kaitsmata ja lõpetamine käsil. Loodan, et saan hakkama vähema kui allesjäänud 2 aastaga.Alguses ei olnud teema selgelt defineeritud. Doktoriõpe andis võimaluse töötada läbi tohutu hulga teaduskirjandust, milleks poleks muidu mahti olnud. Juhendaja abiga jõudsime küsimuseni, et miks meeldib inimestele maksta rohkem sihtotstarbelisi makse. Teada on, et inimestel tekitab vähem vastumeelsust, kui maksud on seotud konkreetsete kuludega. Me ei teadnud aga seda, kuidas see mõjutab suhtumist maksudesse üldse; nüüd teame, et mõjutab positiivselt. Näiteks sotsiaalmaksust, mis läheb pensioni- ja ravikindlustusse, arvatakse positiivsemalt kui käibemaksust, kus ei saa konkreetset vastuhüve välja tuua. Ja kui sellised maksud nagu sotsiaalmaks on maksumaksja jaoks rohkem „pildil“, suhtub ta maksudesse üldiselt samuti paremini.Vaatlesin küll Eesti maksumaksjaid, ent see polegi eriti oluline – kuigi kultuurilised erinevused on olemas, on üldpilt sama. Kirjandusest tuli välja, et pole olemas mingit keskmise maksumaksja üldist suhtumist. Üks valdkond uurib näiteks seda, milliseid maksumaksja tüüpe on olemas. Neid rühmi on vähemalt 6 ning neid on huvitav lahterdada – inimesed võivad maksta makse ausalt erinevatel põhjustel ning erinevad võivad olla ka maksudest kõrvalehoidumise tagamaad.Kuhu te  ise lahterdute?

Üritan distantseerida poliitilistest avaldustest ja ajakirjanduse abil võimendatud juhtumistest. Aegajalt on see keeruline, näiteks kui tead, et mõni inimene kandis kuludesse majoneesitšekke. Aga kui mõista proportsioone, siis mõtled, et maksurahaga on ikkagi head tehtud.Ise olen üritanud olla hea ja õige.  Leebemat sorti mürki võttes võin öelda, et kõik on õigesti tehtud. Näiteks Norras elades esitasin deklaratsioonid mõlemasse riiki. Käisin ka sealses Maksuametis kohapeal seadusi uurimas ja tšekke näitamas, et veenduda, et kõik on õigesti tehtud. Eelmise aasta eest pole ma Norrast tulumaksutagastust saanud, nii et võimalik, et andmed on seal kontrollis.Sellest, mida asekantsler arvab praegusest maksupoliitikast ja milliseid muudatusi plaanib sisse viia, saate lugeda juba homme.