Kui mõttekas on eelarvestamine?

Maigi Pärnik-Pernik selgitas, et müügiplaneerimise ajaühik maailmas on nädal ning planeeritakse bränditi ja tootegrupiti (näiteks Monton, mehed, püksid). Sektori eripära on pikk tootmistsükkel, mis on koos planeerimisega 10 kuud - see on aga risk muutuvas maailmas. Korraga tegeletakse 4 hooajaga kõikide tootegruppide lõikes ning analüüsitakse ka müügitulemusi. Praegu plaanitakse juba 2015 II poolaasta sisseostutrende.

Samas on oluline on vahet teha eelarvestamisel ja planeerimisel. Eelarvet tehakse 1 kord aastas, see on detailne, aeganõudev ja kallis protsess, mis pole kuigi paindlik ning on nõrgalt seotud strateegiliste eesmärkidega. Tegelik elu ei vasta aga tihtipeale plaanidele. Traditsioonilise eelarvestamise puhul tuleb 10 kuud hiljem võrrelda eelarvet tulemustega. See võib osutuda aga ajakuluks ja mõttetuseks.

Eelarvet tehakse mingi eesmärgi nimel – eesmärkide seadmine, tulemustasu sidumine, tulevikuprognoos, ressursi jaotamine. Samas on need, kes eesmärgid peavad täitma, sageli vastupidise motivatsiooniga.  Finantsjuhi eesmärk on saada õige pilt ja teha selle põhjal suuri otsuseid. Erinevad mõjurid tuleks eraldada sellest ühest potist. Pärnik-Pernik lisas: „Ma ei ole eelarveusku inimene, traditsiooniline eelarvestamine ei ole muutuvas maailmas vettpidav.“Planeerimine  on mõtlemine, mida tuleb teha selleks, et eesmärk saavutada. Planeerimise eesmärk on langetada tulevikku suunatud otsuseid. On erinevaid tulevikusündmusi, mida täna saab mõjutada, ent tuleb läbi mõelda, mida ja mis eesmärgil planeeritakse. Maigi selgitas, et see pole tulude-kulude planeerimine, mis on väljund – tegelikult planeeritakse sisendit (nt mitu lendu on liinil jms).Planeerimine on üks osa juhtimisprotsessist ning see peaks olema sündmus-, mitte kalendripõhine. Oluline on paindlikkus, see on pidev protsess – läbi tuleb mängida, kuidas muutujad meid mõjutavad ja kas tuleb tegutseda või mitte.Teatud otsused sõltuvad sellest, kui mingid sisendid muutuvad ja milline on nende mõju – seega ei saa neid ajaliselt eelnevalt paika panna.Kuigi ka Baltikas on aastaeelarve, planeeritakse traditsioonilises mõttes ainult kulusid ning eelarvet uuendatakse pidevalt.  „Muudame ja parendame pidevalt kogu müügiplaneerimist. Minu prioriteet on viia paremale tasemele see osa, kus meil on suurim võimalus võita ja kus lasub suurim risk. Tänapäevasel ärimaastikul on edu saavutamiseks kaks võimalust – kas kiire reageering või head plaanid,“ võttis Maigi Pärnik-Pernik teema kokku.

Baltika alustas 1928. aastal tootmisettevõttena, täna on kasvanud ettevõte moekaupade jaemüüjaks. Senini asub Eestis tootmistehaseid, millele lisaks ostetakse sisse 27 riigist ning müüakse 33 riiki.Baltikale kuulub kokku 6 brändi, millest tuntumad on Monton, Mosaic, Baltman, Nikkolo ja Bastion.