Autor: Juuli Laanemets • 11. oktoober 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Fookus efektiivsusel annab parema võimaluse ekspordiks

Eesti töötleva tööstuse ekspordimahtude suurt kasvu sel aastal oodata ei saa, ütles Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juhi Mats Toots. Samas ettevõtjate hinnang majandusolukorrale on paranemas, kuid tõsta tuleb kasumlikkust.

Toots selgitas, et kui ekspordimahud jäävad samaks või kasvavad 1-2%, on juba tegu hea tulemusega. Ettevõtete tänane fookus on efektiivsuse ja kasumlikkuse kasvatamisel. Ka kevadel Swedbanki poolt läbiviidud tööstusettevõtete uuringu kohaselt on 51% investeeringutest seotud efektiivsuse kasvatamisega.

Eksporditurgudel on esimesel poolaastal ettevõtetel olnud Soome turul mõningast tagasilööki mahtudes või konkurentsist tingitud vajadustest hinnataseme langetamiseks.

Teise poolaasta osas ollakse pisut optimistlikumad - seda eelkõige allhanget teostavate tööstusettevõtete hulgas. Lõpptarbijale suunatud turg taastub tõenäoliselt aeglasemalt ja tarbimismahtude kiiret kasvu oodata ei maksa. Positiivse noodina ootab Soome keskpank järgmisel aastal 0,7% SKP kasvu, mille aluseks on oodatav Soome ekspordimootori kiirenemine ning ka tehnoloogiasektoris toimuv.

Tootsi sõnul jääb ettevõtjatega suheldes siiski tunnetus, et Soome turul on hetkel Eesti ettevõtjate vaatenurgast pigem võimaluste aeg. „Paljud Soome ettevõtted koondavad, restruktureerivad ning on keskendunud ettevõttesisestele protsessidele. See omakorda loob võimaluse turgu ümber jagada ja leida uusi koostööpartnereid. Hea näitena ostis üks Eesti tugev katusetootja ära Soome kohaliku ettevõtte ning avab seal nüüd juba filiaale, kasvatades seega oma turuosa ja käivet,“ ütles Toots.

Positiivseid üllatusi tööstusettevõtetele võib pakkuda Rootsi. „Viimaste analüüside põhjal ennustatakse seal järgnevatel aastatel ca 3% majanduskasvu, mille aluseks kasvav sisetarbimine, riigi rahapoliitika ning tööstuse/ekspordi hea olukord. Tundub, et siin võiks olla kasvuvõimalusi nii allhanget teostavale tööstusele kui tarbijaturule suunatud toodetele sh ehitusmaterjalid, mööbel ja muu,“ sõnas Toots.

„Paistab, et mahte on ettevõtted jooksval aastal suutnud hoida, küll aga on seni kannatanud marginaalid. Seda ühelt poolt tänu tööjõukulude kasvule kodus, teisalt tulenevalt karmimast konkurentsist. Näiteks on tööjõud Lätis ja Leedus odavam ning lõunanaabreid võetakse Skandinaavias ka järjest rohkem arvesse. Mündi teisel poolel on kindlasti aga krediidiriski oht – eriti, kui piirduda vaid kohalikule turule müümisega. Seda isegi jõukaks peetud Skandinaavia piirkonnas,“ selgitas Toots. „Kokkuvõttes on Eesti ettevõtja eelised aga ikka needsamad – madalam kulubaas, soodsam maksukeskkond, tööjõu paindlikkus."

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700