Autor: Juuli Laanemets • 9. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Siiri Malmberg:

Kui osaühingus on mitu osanikku ja üks osanik soovib osaühingust välja astuda ehk n-ö oma osa võõrandada, siis on võimalused järgnevad: Kui eesmärk on osa olemasolevast ettevõtlusest viia üle teise äriühingusse nii, et osa ettevõtlusega jääb edasi tegelema esimene äriühing ja teine osanik lahkub teise äriühingusse, siis on võimalik esimese äriühingu jagunemine teise äriühinguga.

1.

Jagunemise käigus annab jagunev äriühing osa jaotamata kasumit teisele äriühingule. Jagunemise tulemusena lõppeb lahkuva osaniku osalus olemasolevas äriühingus ja ta jätkab omandava äriühingu osanikuna. Arvestades küsimuse asetust, siis tundub nimetatud variant kõige paremini sobivat.

2. Kui eesmärk on osa müük ühelt osanikult teisele, siis tuleb selleks sõlmida notariaalselt tõestatud müügileping. Müügilepingu alusel annab müüja oma osa ostjale ning ostja maksab selle eest raha.

3. Kui eesmärk on lihtsalt üks osanik välja osta, siis põhimõtteliselt võib kõne alla tulla ka osa omandamine äriühingu enda poolt. Nimetatu on võimalik ainult äriseadustikus sätestatud tingimuste täitmisel. Need tingimused on järgmised (täidetud peavad olema kõik tingimused):

• Äriühing omandab osa 5 aasta jooksul osanike vastavasisulise otsuse tegemisest, millega on määratud osa omandamise tingimused ja tähtaeg ning osa eest tasutav miinimum- ja maksimumsumma;

• Omandatava osa nimiväärtus ei ületa 1/10 osakapitalist;

Osa omandamine ei too kaasa netovara vähenemist alla osakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.

 Oma osa omandamisel on ka negatiivne pool. Äriühingu poolt oma osa omandamisel tuleb silmas pidada, et kui äriühing omandab oma osa, siis ei anna see osa äriühingule mitte mingeid osaniku õigusi. See tähendab, et selle osaga ei saa üldkoosolekul hääletada ja see osa ei anna õigust dividendile.

Eelnimetatud kolm varianti on mõlemad erinevad ja nende kasutuse otstarbekus sõltub sellest, milline on konkreetne eesmärk, mida tahetakse saavutada. Selleks, et teha kõige sobivam valik, siis soovitame pöörduda spetsialisti poole.