Hagemise kõrval on tsiviilmenetluseseadustikus olemas eeltõendamismenetlus kahju suuruse kindlaks määramiseks, mis on oluliselt soodsam hagemisest, rääkis advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Kindlustuse Aastakonverentsil.
"Selle mõte on määratleda ainult kahju suurus ning see sobib hästi kindlustusvaidluste puhul. Pole mõtet hageda ning maksta suurt riigilõivu, kui on võimalik kasutada seda ning maksta vaid 50 eurot. Praktikas aga seda ei kasutada," selgitas Luik.
Võlaõigusseadus ütleb, et kindlustusselts peab kahju suuruse ise kindlaks tegema. On seadusevastane suruda seda kohustust kindlustusvõtjale peale.
Kahjusumma vaidluse puhul on variant ennetavalt nimetada lepingus ekspert, kes määrab kahju suuruse. Ehk siis keegi kolmas isik, kes teeb ekspertiisi. Ekspertiisikulude puhul võiks samuti mõelda, kuidas vaidlusi ennetada. "Ekspertide tase pole Eestis kahjuks väga tugev ja eksperte pole palju," lisas Luik.
Kas kindlustusselts saab sundida eset taastama seltsi tingimsutel? Riigikohus on siin leidnud, et ülesehitamistingimuse rakendumiseks peab see olema eraldi kokku lepitud, mitte tüüptingimusena lepingusse sisse viidud.
Autor: Kadri Järve, Juuli Laanemets
Seotud lood
Kaarma vald nõuab Ergo Kindlustuselt kohtu kaudu 4,5 korda suuremat kindlustushüvitist põlengus kannatada saanud Aste koolimaja eest.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.