Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis teha omavoliliselt töölt lahkunud töötajaga?
Lugeja kirjutab: Meie ettevõtte töötaja ei ilmunud enam 4. juunil tööle, mitteametlikel andmetel olevat ta Eestist lahkunud ning asunud tööle ühes Soome ettevõttes. Mis edasi?
Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Vastas
Tagasiulatuvalt, ehk taandkuupäevaga töölepingu lõpetamine oli võimalik enne 01. juulit 2009, kui töölepingu alusel töötavatele isikutele kehtisid töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) sätted. TDVS § 12 lõike 3 kohaselt sai lugeda omavoliliselt töölt puuduva töötaja tööleping lõpetatuks päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja omavoliliselt töölt lahkus. Alates 01.juulist 2009 aga ülalnimetatud seadus (koos TDVS § 12 sätestatuga) töölepinguga töötavate tööliste osas ei kehti.
Nüüd juba pea kolm aastat kehtiv töölepingu seadus (TLS) töölepingu tagasiulatuvalt lõpetamist ei sätesta. Seega, tagasiulatuva kuupäevaga tööandja ettevõtte töötaja töölepingut lõpetada ei saa. Samas võib tööandja esitada enda asukohajärgsele Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile kahju hüvitamise nõude omavoliliselt lahkunud töötaja vastu töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, sest sellise võimaluse sätestab tööandja jaoks TLS § 74 lõige 3.
25. juunil vastas jurist Leonid Siniavski küsimusele kuidas toimida omavoliliselt töölt lahkunud töötajaga. Teema leidi kommentaarides palju käsitlemist. Palusin Siniavskil tekkinud küsimustele vastata.
ESG juhtimine on vajalik nii suurettevõtetele kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. ESG eesmärke, strateegiaid, arengut ja raporteid küsivad partnerid, kliendid, pangad ja regulaatorid. Kuidas ESG abil oma riske ja võimalusi leida?