Valitsus kiitis heaks Eesti kvoodi suurendamise Rahvusvahelises Valuutafondis

Eesti kvoot tõuseb suurendamisega 149,7 miljoni arvestusühiku SDRi võrra (u 175 miljonit eurot). Sissemakse teeb Eesti Pank ning see jääb keskpanga ametlike välisreservide osaks, riigieelarvet otsus ei mõjuta.

Kvootide ülevaatus ja suurendamine toimub IMFis regulaarselt. Muudatused suurendavad kvootide üldmahtu ja seeläbi ka fondi laenuvõimet ning kiirelt arenevate riikide suhtelist esindatust ja hääleõigust IMFi otsustusorganites. Eesti suhteline hääleõigus kasvab samuti -  meie osalus kvoodisuurenduse järel moodustaks 0,077% (praegu 0,068%). Kvoot on ka aluseks riigi erakorraliste laenuvajaduste rahuldamisel – suurem kvoot lubab liikmesriigil taotleda IMFilt suuremat finantsabi. IMFi laenuotsuseid  on võimalik teha lihthäälteenamusega, ehkki enamasti suudetakse otsustada konsensusega.

IMFil  on Euroopa stabiilsusmehhanismide (praeguse Euroopa Finantsstabiilsusfondi EFSF ja tulevikus käivituva Euroopa Stabiilsusmehhanismi ESM) kõrval oluline roll ka Euroopa laenuprogrammide kaudu riikide toetamisel. Kreeka, Iiri ja Portugali programmidele on IMF kokku lubanud praeguse kursiga 78,5 miljardit eurot. Lisaks on näiteks Poolal julgestusleping ligikaudu 23,4 miljardi euro laenamiseks ootamatute finantsraskuste ilmnemisel.

Eesti astus IMFi  liikmeks 26. mail 1992. Eesti esindajaks IMFis on vastavalt riigikogu 2011. aasta detsembri otsusele Eesti Pank, kes korraldades fondi ja Eesti Vabariigi vahelisi finantssuhteid teeb IMFi liikmelisusest tulenevad sissemaksed. Selle otsuse järel kutsuti tagasi varem IMFi osaluse sissemakseks kasutatud valitsuse võlakirjad ja asendati need Eesti Panga sissemaksega, mille suuruseks oli 77, 1 miljonit eurot.