Eelmise aasta alguses jõustunud äriseadustiku muudatustega vähendati ühingute juhtimise lihtsustamise eesmärgil teatud formaalseid nõudeid. Muuhulgas kaotati näiteks osaühingu ja aktsiaseltside juhatuse liikmete elukohapiirangud ja muudeti osaühingute juhatuse liikmete ametiaja regulatsiooni.
Vastab advokaadibüroo Glikman & Partnerid tehingute valdkonna juht Annika Vait
Tõenäoliselt on paljud kuulnud sellest, kuidas juhatuse liikme ametiajad muudeti tähtajatuteks. Vähem on aga tähelepanu pööratud asjaolule, et vastav muudatus puudutas tegelikult ainult osaühinguid. Aktsiaseltsi juhatuse liikmete ametiajad on endiselt tähtajalised.Aktsiaseltsi juhatuse liige valitakse endiselt tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga määratava tähtaja pikkus ei või olla pikem kui viis aastat (äriseadustiku § 309 lõige 2). Seega aktsiaseltsi juhatuse liikmete ametiaja pikkuses ei ole midagi muutunud: kui põhikirjas pikemat tähtaega kirjas ei ole, loetakse, et aktsiaseltsi juhatuse liige on valitud kolmeks aastaks. Siinkohal kehtib aga üks oluline juriidiline aspekt, millega arvestama peab.
Osaühingu juhatuse liikmete ametiaja suhtes tuleb lähtuda äriseadustiku § 184 lõikest 2. Selles sätestatu kohaselt valitakse nüüd osaühingu juhatus tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud.
Nimelt on äriseadustiku § 506 lõikes 51 ettenähtud rakendussäte, et enne 2011. aasta 1. jaanuari valitud osaühingu juhatuse liikme ametiajale kohaldatakse äriseadustiku § 184 lõike 2 sätteid juhatuse liikme valimise ajal kehtinud redaktsioonis. Kuivõrd enne nimetatud kuupäeva oli osaühingu juhatuse liikmete ametiaeg tähtajaline, on enne 2011. aasta 1. jaanuari valitud osaühingu juhatuse liikmete volitused endiselt tähtajalised. Seega olukordades, kus osaühingu juhatuse liige on valitud enne eelmise aasta 1. jaanuari või kui põhikirjas on ametiaja tähtaeg kirjas, tegutsevad ka osaühingu juhatuse liikmed endiselt tähtajaliste volitustega.
Tähtajatute volituste saamiseks tuleb saada osaühingu juhatuse liikmetelt nõusolek, et nad on nõus tegutsema juhatuse liikmena tähtajatult. Samuti tuleb põhikirjast eemaldada juhatuse liikme tähtajalisuse klausel. Kui aga eelistatakse tähtajalisi volitusi, tuleb jälgida, et volitused saaksid õigeaegselt pikendatud. Kui ametiaja pikendamise või tähtajatuks muutmisega venitada, võib tekkida olukord, kus juhatuse ametiaeg on tegelikkuses lõppenud. See aga võib tekitada probleeme ühingu tehingute tegemisel ning tähendab selget vastutuse riski. Loomulikult kehtib siinkohal endiselt Riigikohtu praktikas avaldatu, et erandlikult saab ka mõne muu osanike otsuse lugeda juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks. See on aga võimalik ainult juhul, kui sellise otsusega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena ning see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele. Sellisele erandlikule olukorrale ei tasuks aga kindlasti lootma jääda.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.