Võitlus hilinenud maksetega

Eesti peab direktiivi ülevõtmisel mitmeid seadusi muutma ning täiendama. Aega otsuste tegemiseks on meil 16. märtsini 2013, siis jõustub direktiiv. Alljärgnevalt on välja toodud direktiivi huvipakkuvamad kohad, mille suhtes tuleb Eestil otsused langetada. – direktiivi kohaselt on „seadusjärgne viivis” maksmisega hilinemise korral makstav lihtintress, mis vastab viiteintressimäärale, millele on lisatud vähemalt kaheksa protsendipunkti. Samas ei ole välistatud, et liikmesriigid kehtestaksid sellest kõrgema seadusjärgse viivisemäära. - direktiivi kohaselt on juhul, kui võlgnik on jäänud makseviivitusse, võlausaldajal õigus võlgnikult sisse nõuda minimaalne kindel summa 40 eurot. See summa mõeldud võlausaldajale tekkivate sissenõudmiskulude hüvitamiseks. - direktiivi reguleerib ettevõtjate ja riigiasutuste vahelisi tehinguid ning sätestatud riigiasutusest võlgnike maksetähtpäevad. Üldreeglina on maksetähtpäevapikkus 30 kalendripäeva. Erandlikel asjaoludel on sätestatud maksetähtpäeva võimalik pikendada 60 kalendripäevani.

Seadusjärgse viivise määr

Võlgade sissenõudmiskulude hüvitamine

Direktiivi preambula kohaselt ei tohiks käesolev direktiiv piirata liikmesriikide õigust näha ette sissenõudmiskulude hüvitamiseks kindlad summad, mis on suuremad ja seetõttu võlausaldajatele soodsamad, või suurendada neid summasid muu hulgas selleks, et võtta arvesse inflatsiooni.Maksetähtpäevade osas erandite tegemine

Direktiivi reguleerimisala on määratletud artiklis 1 ning see piirdub ettevõtjate ning ettevõtjate ja riigiasutuste vaheliste äritehingutega. Samas ei ole välistatud siseriiklikult direktiivi kohaldamisala laiendamine. Tegemist on miinimum harmoneeriva direktiiviga, mis tähendab, et liikmesriigid peavad siseriiklikult tagama vähemalt direktiivis sätestatu, kuid võivad ette näha ka direktiivis sätestatust rangema regulatsiooni. Samuti annab direktiiv liikmesriikidele teatud sätete juures selgesõnaliselt valikuvabaduse nende siseriiklikusse õigusesse sisseviimisel.