Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Restoranid tahavad madalamat käibemaksu ja erisoodustusmaksu kaotamist
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit tegi riigikogu rahanduskomisjonile saadetud kirjas ettepaneku kaotada toitlustusteenuste erisoodustusmaks ja alandada toitlustusteenuse käibemaksu 9%ni, nagu see kehtib majutusteenuse puhul.
“Eesti toitlustusettevõtete konkurentsivõime on madal ning toidukultuuri arengul tugev pidur peal,” ütles Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Feliks Mägus,kelle sõnul aitaksid just need maksumuudatused sektori konkurentsivõimet oluliselt tõsta.
"Lisaks toovad need maksumuudatused kaasa toitlustussektori käibe ja efektiivsuse kasvu, investeerimisjulguse, mitmeid uusi toitlustuskohti ja hulgaliselt uusi töökohti. Eesti on kiiresti tööpuudust vähendanud, kuid vaatamata sellele oleme tööpuuduses Euroopa meistrid. Seda just teenindussektori ja toitlustamise madalseisu tõttu,“ nentis Mägus.
Positiivseid näiteid pole temasõnul vaja kaugelt otsida – Soomes vähendati toitlustusteenuste käibemaksumäära eelmise aasta 1. juulil ning sealne toitlustussektor on märkimisväärselt elavnenud. „Ettevõtete efektiivsus on seal kasvanud, sektori tööhõive paranenud ja seejuures tarbijale toidu hind alanenud,“ osutas Mägus. „Eesti toitlustusettevõtted tegutsevad täna kahjumlikult, konkurents keskendub eelkõige hinnale ning kvaliteet kannatab. Eesti restoranikultuur on kriisis,“ rääkis ta tekkinud olukorrast.
Aeg maksumuudatusteks on Mäguse sõnul küps - alles möödunud nädalavahetusel ütles suurettevõtja Jüri Käo, et on käes aeg käibemaksu alandamiseks, kuna see tõstaks Eesti majanduse konkurentsivõimet.
„Kirjutame sellele ettepanekule kahe käega alla ning lisan omalt poolt – alustagem sisetarbimist kõige kiiremini mõjutavast toitlustusteenuse käibemaksust. Lisaks tarbimise kasvule tähendab see ka uusi töökohti – toitlustussektoris on lühiajalise väljaõppe tulemusel võimalik luua rohkelt uusi töökohti. Soomes kasvas toitlustussektoris töötavate inimeste hulk peale maksulangetust poole aastaga 2000-2200 inimese võrra,” osutas Mägus põhjanaabri edule.
„Me kõik teame, et turistid, toitlustamine ja riiki jäetava raha hulk on omavahel otseses ja tugevas seoses ning sedagi, et Eesti riik on turismi üheks oma prioriteetsemaks valdkonnaks nimetanud,“ märkis Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse liige, Restoranide Liidu juhataja Andres Peets, kelle sõnul elavdavad maksusoodustused oluliselt Eesti turismisektorit. "Heaks näiteks on turistide lemmik, Prantsusmaa, kus toitlustussektori käibemaksumäära alandati juba 2009. aastal, kuid sellest hoolimata jätsid turistid veel selsamal 2009. aastal Prantsusmaale ligi 50 miljardit eurot maksutulu.“
„Aasta eest tegime riigikogule sama ettepaneku, kuid aastaga pole midagi paremuse poole liikunud, endiselt on kolmandik sektori ettevõtetest negatiivse krediidireitinguga – see on kõikidest sektoritest kõige halvem olukord. EHRL ei kutsu oma ettepanekuga üles lõbutsemise soodustamisele – nii käibemaksu alandamine kui ka erisoodustusmaksu kaotamine tuleks kõne alla vaid toidu, mitte alkoholi puhul. Samuti ei kutsu me üles vastuollu minema Euroopa tavade ja seadustega – toitlustusteenustele kehtib maksusoodustus ühel või teisel kujul täna peaaegu pooltes Euroopa Liidu liikmesriikides,” rääkis Peets.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele