Raamatupidajad: MTA hirmutamistaktika kohatu

MTA viitab oma uudises ennetavale meetmele, et parandada ettevõtete maksude tasumist, selle asemel, et kohe koormata ettevõtet revisjoniga. Iseenesest on selline lähenemine igati teretulnud, kuna see võiks teoreetiliselt hoida kokku nii maksumaksja kui maksuhalduri aega.

Tegelikkuses on aga selline MTA käitumine pigem hirmutamise meede, sest MTA oma kirjas ettevõtetele (kes on sattunud maksupettuse kahtluse alla) ei anna kuidagi mõista, et kui ettevõtte senine maksukäitumine on seadustega kooskõlas ning ta on sattunud eksitavalt vaatluse alla, siis ei ole muretsemiseks põhjust. Kirja sisu väljendab kokkuvõtlikult selgelt järgnevat: "Suurendage nüüd ja kohe oma maksude tasumist, muidu järgneb sellele revisjon." See, et hirmutamise meede ei ole öeldud liialdusega, seda tõestab ilmekalt ettevõtetelt saadud murelik tagasiside, et miks just nende ettevõte on sattunud vaatluse alla. Peame tunnistama, et selles osas see meede töötab - iseasi on aga küsimus, kas MTA eesmärk peaks olema ettevõtjate hirmutamine selle raha eest, mida ettevõtjad ise riigieelarvesse maksudena maksavad.

Kui eelneva seisukoha üle võib vaielda lõputult ja eks subjektiivsus, kus nurga alt asja vaadata, mängib oma rolli, siis muret tekitavam koht on pigem ettevõtete valim, kes vaatluse alla on sattunud (nö jäänud sõelale). Siinkohal peame tõdema, et valimi hulka on meie senise tagasiside põhjal sattunud pigem korralikud maksumaksjad ehk need kriteeriumid, mille alusel ettevõtjad sõelale jäid, tunduvad esmapilgul olevat valitud ebaõnnestunult.

MTA kirjutab oma kirjades ettevõtetele, kellel lasub ümbrikupalga kahtlus, et nad on võrrelnud palgaandmeid samas piirkonnas samal tegevusalal tegutsevate teiste ettevõtetega ning vaatluse alla sattunud ettevõtte töötajate palgad on väiksemad. Selline kriteerium aga ei arvesta asjaoluga, et väikeettevõtted ei kujunda oma palka selle järgi kui palju maksavad palka nende konkurendid, üldjuhul on see ka täpselt teadmata (erinevalt MTA'st, kelle käsutuses on vastavad andmed olemas). Reeglina väikeettevõtja kujundab oma palkade suurused vastavalt võimalustele ehk vastavalt ettevõtte käibele ning äritegevuse rahavoogudele. On ju üsna mõistetav, et nt väike liisingufirma, kes konkureerib ka liisingu osas suurpankadega, ei paku oma juhatusele sama palgataset, mis on suurpanga juhtidel. Kuid täna MTA valimisse just sellised ettevõtted satuvad, kuna ei arvestata muude kriteeriumitega.

Tänased kriteeriumid ehk "sõel", mis MTA on loonud, et eristada korralikke maksumaksjaid vähem korralikest, on pehmelt öeldes jabur. Selle järgi peaks ka MTA ise jääma sõelale ning sattuma ümbrikupalga kahtluse alla. Kui me võtame samas piirkonnas ning sarnase tegevusalaga majandusüksused, kelleks oleksid siis näiteks Eesti tegutsevad suured audiitorbürood ja maksunõustajad, ning võrdleksime seal töötavate audiitorite ja maksuspetsialistide palgaandmeid MTA's töötavate revidentide palgaandmetega, siis tuleks teha järeldus, et MTA revidendid saavad ümbrikupalka.

Pöörame tähelepanu ka sellele, et MTA viitab oma kirjas ettevõtjatele samuti palkade suurendamisele. Kui järgida MTA kirjades toodud "soovitusi" suurendada palkasid (meile teadaolevalt on palkade suurendamist "soovitatud" 20%-40%), siis need ettevõtted jõuaksid reeglina kahjumisse ning nende tegevuse jätkamine ei oleks pikaajaliselt võimalik. MTA võiks ka arvestada, et selline palkade tõstmise surve arvestamata ettevõtte võimalustega, ei mõju tervikuna Eesti ettevõtlusele hästi.