Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Säästmisele kutsuvaid soodustusi ei teata
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse küsitluse kohaselt on Eesti inimesed vähe teadlikud erinevatest säästmisega seotud maksusoodustustest, mille eesmärk on toetada rahaasjade pikajalist planeerimist ja säästueesmärkide seadmist mitmetesse aastatesse ulatuvateks perioodideks.
Eesti inimesed on üldiselt maksusoodustustest vähe informeeritud - ligi pooled vastanutest ei osanud nimetada ühtegi riiklikku inimeste säästukäitumist suunavat soodustust. Need, kes ise säästavad, teavad soodustustest mõnevõrra sagedamini, kuid pea kolm neljandikku neist inimestest, kel pole sääste, ei osanud nimetada ühtegi.
„Kõige sagedamini teati kodulaenu intresside maksusoodustust, mis pole küll otseselt suunatud raha säästmisele, vaid on abiks oma kodu soetajatele. Võimalusest saada kodulaenu intressidelt tulumaks tagasi olid teadlikud 31% vastanutest ja 50% kõrgharidusega vastanutest. Pensionifondi tehtud maksete tulumaksusoodustusest olid teadlikud 26% vastanuist ja 42% kõrgharidusega vastanuist,“ kõneles teabekeskuse juht Piret Suitsu.
„Lisaks haridusele mõjutasid informeeritust ka rahvus, vanus ja sissetulek - eesti keelt kõnelevad 30-39 aasta vanused inimesed, kes töötavad juhtide või spetsialistidena ning teenivad keskmisest kõrgemat sissetulekut olid erinevatest soodustustest sagedamini teadlikud. Eakad aga ei tea säästmisega seotud soodustusi tihti üldse – tervelt 69% neist ei osanud nimetada ühtegi kehtivatest soodustustest või ka riiklikku garantiid hoiustele.“
Alla 10% vastanuist oli kuulnud võimalusest lükata tulumaksu tasumine investeerimiskonto abiga edasi ning panna maksuraha seniks lisa teenima. Samuti teadis vaid 9% vastanuist, et kui vabatahtlik kogumispension makstakse välja ühes osas, kehtib kogu summale soodsam 10%-line tulumaksumäär ning 18% teadis võimalusest kolmandasse samasse kogutud penisoniraha ühe maksena välja võtta juhul, kui vanust on vähemalt 55 aastat. 12% vastanuist oli teadlik riiklikust hoiustegarantiist kuni 100 000 eurot suurustele eraisiku hoiustele igas pangas.
Suitsu hinnangul on vähene teadlikkus paljuski seotud tänase majandusolukorraga, kus inimesed panustavad säästmisel pigem lühiajaliselt puhvri loomisele ning ei mõtle kaugemale tulevikule. „Meie varasemate uuringute kohaselt mõtlevad eestimaalased rahaasjus üldse vähe ette, enamasti mitte üle aasta. Sama kehtib ka säästmise kohta – kui inimestel ongi võimalik raha kõrvale panna, tehakse seda reeglina hirmust ootamatuste ees, kogutakse mustadeks päevadeks. Pikaajalist planeeritud säästmist on Eestis vähe – osalt seepärast, et inimesed ei ole harjunud rahaasjus väga pikki plaane tegema, ent suuresti kindlasti ka seetõttu, et eestimaalaste võimekus säästa on kahjuks endiselt üsna madal,“ rääkis Suitsu.
Eesti Panga andmetel on eestimaalastel septembrikuu seisuga hoiustel sääste 4566,6 mln euro ulatuses, sellest 49% on arveldukontol ja 51% hoiustel. Täiendava kogumispensioni ehk kolmanda samba lepinguid omab ligikaudu 15% Eesti inimestest, investeeringuid aktsiates, väärtpaberites ja investeerimisfondides 5% inimestest.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Üle 2000 inimese on juba andnud endast märku
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele