Enam kui 4000 inimese soovivad töötada 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel, teatab Statistikaamet. Suuremahulised töökonkursid kuulutatakse välja tänavu sügisel.
"Augusti alguse seisuga on oma soovist teada andnud juba üle 4000 inimese,“ rääkis REL 2011 personalijuht Palmi Lindjärv. "Huvi on väga suur, sest loenduse tarvis on plaanis palgata vaid veidi üle 2400 inimese. Ühendust on võtnud ka paljud varasematel rahvaloendustel töötanud inimesed."
Mai lõpust on 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) veebi
www.REL2011.ee kaudu saanud anda Statistikaametile teada soovist töötada loendusel kas piirkonnajuhi, rahvaloendaja või andmetöötluse operaatorina ja tellida meeldetuletus töökonkursi alguse kohta oma e-posti aadressile.
Enim on registreerunuid Tallinnas ja Harjumaal, kuhu ka otsitakse kõige rohkem loendustöötajaid. Praeguseks on lõppenud 15 ringkonnajuhi ja 25 personalitöötaja konkursid. „Huvi mõlema konkursi vastu oli meie jaoks ootamatult suur — 15 ringkonnajuhi kohale kandideeris üle Eesti 397 ja 25 personalitöötaja kohale 1093 inimest,“ rääkis Lindjärv.
Kokku värbab Statistikaamet REL 2011 läbiviimiseks üle 2400 inimese: 2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat), 132 piirkonnajuhti, 15 ringkonnajuhti, 25 personalitöötajat ja 90 andmetöötluse operaatorit. Kõik tööpakkumised avaldatakse
www.REL2011.ee, samast leiab ka ametikohtade lühikirjeldused ja esitatavad nõuded.
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.