Autor: Rivo Sarapik • 13. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õhusaaste ei pruugi teisel pool tänavat ja pikale mõjuda

Saastunud õhu tõttu sureb Eestis aastas ligi 600 inimest ära enneaegselt. Keskmine tallinlane ja tartlane elavad saastunud õhu tõttu rohkem kui aasta vähem.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu lektor Hans Orru tutvustas intervjuus ajakirjale Universitas Tartuensis Eesti õhukvaliteedi uuringuid, millest selgus palju huvitavat. Kokkuvõte intervjuust.

- õhusaaste taseme poolest saab Euroopa jagada kolmeks: kõige saastunum piirkond on Kagu- ja Lõuna-Euroopa, mõnevõrra puhtam Kesk-Euroopa ala ning kõige puhtamad Põhjamaad. Eesti jääb viimase kahe nimetatu vahele.

- Soomega võrreldes on Eesti suhteliselt samas seisus, aga Riia linn on rohkem saastunud kui Tallinn või Tartu, ja leedukate Vilnius on Tallinnast mõnevõrra puhtam.

- kõige üllatavam on see, et kui võrrelda omavahel kaht Eesti suurimat linna, siis ega Tartu väga pealinnast maha ei jäägi - Tallinna kesklinn on tiheda liikluse tõttu küll saastunud, kuid mitmed linna asumid on rannikuäärsest asukohast tingitud hea õhuvahetuse tõttu suhteliselt puhtad.

- Eestis, mis paikneb küllaltki hõredalt asustatud riikide vahel, on riikideülese saaste tase suhteliselt madal, mistõttu mängibki olulisemat rolli kohalik saaste.

- õhu saastatus on otseselt seotud aastaajaga: peente osakeste sisaldus meie linnade õhus on suurim talvel (halvemad hajumistingimused) ja kevadel (talve jooksul tekkinud osakesed satuvad õhku lume sulamisel).

- inimestele, kes iga päev saastunud piirkondadest lihtsalt läbi jalutavad, on kahjulike ühendite mõju selgelt väiksem kui sealsetele elanikele, aga samas ka mitte olematu.

- sellest, kus te täpselt tänaval asetsete, ühel- või teiselpool teed, kui pikk olete, sõltub üsna palju. Näiteks maapinnale lähemal on saaste kontsentratsioon suurem, mistõttu on lapsed tiheda liiklusega tänava ääres rohkem ohustatud.

- liikumist ei tohiks karta. Näiteks ühest hiljutisest Hollandi teadustööst järeldati, et sportimisel saadav kasu on isegi tiheda liiklusega tänaval suurem kui õhusaaste negatiivne mõju.

- arvatakse, et tekivad ainult hingamisteede probleemid. Peente osakeste puhul on levinud pigem seisukoht, et olulisemad on kardiovaskulaarsed haigused.

Kopsudesse jõudnuna tekitavad peened osakesed põletikke, kandes põletiku mediaatorid sealt üle kogu organismi laiali. Mõned veel pisemad osakesed tungivad isegi vereringesse, kus mõjutavad vere koostist. Veri muutub paksemaks ja näiteks infarkti tõenäosus suureneb.

- osakestel on mõju ka närvisüsteemile, seeläbi vererõhule ja südamerütmi sagedusele. Mõjutatud on hingamisteed – kopsudesse kogunenud osakesed tekitavad oksüdatiivset stressi, millega kaasneb hingamisteede ja kopsude ärritus ning näiteks bronhiit. Eriti tähelepanelik tuleb olla krooniliste haigete ja laste puhul, sest nemad on saaste puhul kõige tundlikumad.

- üks tervist kahjustav tegur, millest linnapildis mööda vaadata ei saa, on ka müra. Müra võib niisamuti, nagu peente osakeste saaste, tekitada südame-veresoonkonnahaigusi - stressihormoonide tase suureneb, tekitades stressi ja südamerütmihäireid.

- peened osakesed tekitavad Eestis keskmiselt 600 varajast surma aastas ja ühtekokku üle 8000 kaotatud eluaasta. Keskmine oodatava eluea kaotus on elaniku kohta ligikaudu viis kuud ja kaotus varajase suremuse puhul isegi kuni 14 aastat. Lisaks veel üle 300 respiratoorse juhu ja umbes 550 kardiovaskulaarset hospitaliseerimise lisajuhtu aastas.

MIS ON MIS

Peened osakesed

Osakesi on nelja tüüpi.

Jämedaimad on silmaga nähtavad ning peatuvad suures osas pärast sissehingamist ülemistes hingamisteedes.

Suuruselt järgmised on läbimõõduga alla 10 mikromeetri. Need jõuavad välja alumistesse hingamisteedesse. Põhjamaades on peente osakeste kontsentratsioonid kõrgemad seetõttu, et autodel kasutatakse palju naastrehve. Umbes 90 protsenti liiklusest tekkivatest peentest osakestest tuleb teekatete kulumisest. Nende osakeste kõrghooaeg on kevadel, mil linnades lenduvad pärast lume sulamist ringi tolmupilved.

Nendest veelgi väiksemad on ülipeened osakesed, mille läbimõõt on alla 2,5 mikromeetri. Need pärinevad autode heitgaasidest, aga ka puuküttega majade ning katlamajade korstnatest. Ülipeeni osakesi seostatakse pikaajalise kroonilise tervisemõju ning varase suremusega.

Nendega võivad seonduda ka toksilised raskmetallid ning orgaanilised ühendid. Ülipeened osakesed on niivõrd väikesed, et jõuavad välja kopsu alveoolidesse. Nendest osa on aga niivõrd väikesed (alla 100 nanomeetri) ultrapeened osakesed  et võivad tungida otse vereringesse.

Allikas: Novaator

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700