Autor: Lemmi Kann • 5. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelnõu eesmärk on riigisisesesse õigusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Direktiiviga kehtestatakse üldine keeld võtta tööle kolmandate riikide kodanikke, kellel puudub seaduslik alus Euroopa Liidus viibimiseks. Samuti kehtestatakse karistused tööandjate suhtes, kes seda keeldu rikuvad.

Eelnõuga muudetakse välismaalaste seadust ja võimaldatakse välismaalasele kaaluka avaliku huvi korral kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele kaasaaitamiseks anda tähtajaline elamisluba. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga laiendatakse välismaalaste ringi, kellele antud alusel võib tähtajalist elamisluba anda. Nendeks isikuteks on välismaalased, kes osalevad kriminaalmenetluses ebaseadusliku töötamise asjaolude tõendamisel kannatanu või tunnistajana.

Eelnõuga nähakse tööandjale ette kohustus teavitada politsei- ja piirivalveametit välismaalasega sõlmitud töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja välismaalase töötamise tegelikust lõpetamisest. Tööandjal on kohustus säilitada välismaalase töötamise ajal ja 10 aastat pärast välismaalase töötamise lõpetamist koopiaid andmetest ja dokumentidest, mis tõendavad välismaalase Eestis töötamise õigusliku aluse olemasolu tema töölevõtmisel ja töötamise ajal.

Eelnõuga täiendatakse karistusseadustikku ja nähakse ette kriminaalkaristus tööandja suhtes, kes võimaldab Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase töötamist. Kriminaalkaristus on rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kui tööandja on juriidiline isik, siis on karistusena ette nähtud rahaline karistus.

Direktiivi järgi peavad liikmesriigid võimaldama ebaseaduslikult töötanud kolmandate riikide kodanikel saada tööandjalt kogu maksmata jäänud töötasu. Välismaalased peavad saama esitada taotluse vastavalt riigisisestes õigusaktides sätestatud aegumistähtajale ja täitmisele pöörata kohtuotsuse tööandja vastu maksmata jäänud töötasu väljanõudmiseks, sealhulgas juhtudel, kui nad on Eestist lahkunud. Eelnõuga täiendatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seadust ja nähakse ette töövaidluse läbivaatamise võimalus ilma välismaalase kohalolekuta.

Eelnõu kehtestamine mõjutab peamiselt tööandjaid, nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid, samuti ebaseaduslikult riigis viibivaid välismaalasi. Eelnõu rakendamisega seotud infotehnoloogiliste arendustöödega kaasnevad kulutused kantakse Siseministeeriumi eelarvest.

Seadus on kavandatud jõustuma 2011. aasta 20.juulil.

Eelnõu § 1 punkt 2 on kavandatud jõustuma 19.06.2011. Erisus on ette nähtud seetõttu, et eelnõu rakendamise arendustellimuse saaks ühendada "EL sinise kaardi" arendustellimusega ning sellega seoses hoida kokku seaduse rakendamiseks tehtavate muudatustega seotud kuludelt.