Vandeadvokaat: Eesti osalusoptsioone ei saa käsitleda kui otsest töötasu

Eestis on üha enam ettevõtteid, kes näevad aktsiaoptsiooni lepinguid hea vahendina töötajate motiveerimiseks. Enne aktsiaoptsioonilepingute sõlmimist on hea läbi mõelda, millist mõju avaldavad need lepingud raamatupidamisele.

Osalusoptsioonid on levinud mitmel pool maailmas, aga kuidas on lood Eestis? Meie seadustes ei ole osalusoptsiooni mõistet defineeritud, tulumaksuseaduses on osalusoptsioone siiski mõistet sisustamata mainitud rohkem kui kümnel korral. Eelmisel aastal muutis riigikogu osalusoptsioonide maksustamise senisest paindlikumaks.

Arvestades Eesti demograafilisi trende ja pensioniprognoose oleks riigil igati mõistlik soodustada tööandjate poolt tehtavaid täiendavaid pensioniinvesteeringuid, leiab Krista Teearu - raamatupidamise ekspert ja Äripäeva raamatupidamise teabevara peatoimetaja.

Abikaasade varade hulka võivad lisaks kinnisvarale, pottidele ja pannidele kuuluda ka töötajate motivatsioonipaketi raames jagatavad optsioonid ja osalused ettevõtetes. See võib põhjustada keerulisi juriidilisi küsimusi mitte ainult abikaasade lahutuse korral, vaid ka äriühinguga seotud otsuste tegemisel.

Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.