• 17.01.11, 12:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Välismaalaste seaduse rikkumine võib tulevikus tuua sundlõpetamise

Detsembri alguses siseministeeriumi poolt ministeeriumitele kooskõlastamiseks saadetud välismaalaste seaduse ja mitme teise seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette tavatult rangeid karistusi ja tegevuspiiranguid neile ettevõtjatele ja tööandjatele, kes võimaldavad töötada isikul, kellel tegelikult puudub seaduslik alus Eestis töötamiseks.
Välismaalaste töötamise nõudeid rikkunud ettevõtjal keelatakse osaleda
riigihangetel, saada struktuuritoetuseid või tegutseda tegevusalal, mis nõuab eelneva tegevusloa saamist.
Samuti soovitakse keelata vastavat nõuet rikkunud tööandjal osalemine riigihangetel ning piirata talle tegevuslubade andmist. Samas suureneksid ka ettevõtjate üldised välismaalaste töötamisega seotud teavitamiskohustused Politsei- ja Piirivalveameti ees.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole niivõrd laiaulatuslikud sanktsioonidproportsionaalsed ja viitavad pigem ülekriminaliseerimisele. Isegi asjaolu, et karistuste ja tegevuspiirangute rakendamise võimalusele viitab Euroopa Liidu vastav direktiiv, ei saa see olla õigustuseks, et Eestis kõik võimalused (mitte kohustused) hoobilt maksimaalse rangusega ja igasuguse põhjalikuma analüüsita üle võetakse. Vastavad seisukohad oleme ka ministeeriumile esitanud.Sundlõpetamine võib ähvardada ettevõtjat juba siis, kui ta võtab tööle vähemalt kaks välismaalast, kellel tegelikult Eestis töötamise õigust ei ole
Eelnõu üks olulisemaid muudatusi seisneb kindlasti karistusseadustikkutäiendavas sättes. Nii soovitakse eelnõuga kohaldada kriminaalkaristustnäiteks tööandja suhtes, kes võimaldab Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomaval välismaalasel töötamist, kui see on toime pandud vähemalt teist korda või kui sellega võimaldati töötamist kahele või enamale välismaalasele.Kriminaalkaristust saaks kohaldada nii füüsilisest isikust tööandja kui kajuriidilisest isikust tööandja suhtes, kes on välismaalase tööle võtnud.Füüsilisest isikust tööandja suhtes, kes nõuet rikub, nähakse ette kriminaalkaristus (rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus) kuitööandja on juriidiline isik, siis on karistusena ette nähtud, kas rahaline karistus või sundlõpetamine.Seega võib sundlõpetamine ähvardada ettevõtjat juba siis, kui ta võtab tööle vähemalt kaks välismaalast, kellel tegelikult Eestis töötamise õigust ei ole. Seejuures välismaalast ennast võib oodata maksimaalset vaid rahatrahv võiarest.
Jättes kõrvale asjaolu, et päris selge ei ole seegi, kas ja kuidas saab või peab tööandja tuvastama isiku õiguse Eestis töötada (olemaks kindel, et ta seadust ei riku) on sundlõpetamine karistusena juriidilisele isikule üks karmimaid. Hetkel
näeb karistusseadustik sundlõpetamise võimaluse ette näiteks kuritegude puhul, mis on seotud keelatud laskemoona või relvade tootmise ja levitamisega, orjastamisega samuti terrorikuritegude eest, mitmekordse altkäemaksu andmise ja võtmise eest ning veel mõningatel juhtudel.Eelpool viidatud direktiivi kohaselt nõutakse küll, et liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed tagamaks, et keelu rikkumisel kohaldatakse tööandja suhtes tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi ning et kohaldatakse rahalisi karistusi,mis suurenevad vastavalt ebaseaduslikult töötavate kolmanda riigi kodanike arvule. Samas jääb proportsionaalsete ning hoiatavate sanktsioonide kehtestamine siiski iga liikmesriigi enda otsustada ja vajadus vastavalt enda riigi olukorrale analüüsida.Välismaalase töötamisega seotud nõuete rikkumine võib kaasa tuua tegevuspiirangu
Teisteks olulisteks muudatusteks on need, mis piiravad näiteks välismaalastetöötamise nõudeid rikkunud ettevõtjal osaleda riigihangetel, saada struktuuritoetuseid või tegutseda tegevusalal, mis nõuab eelneva tegevusloa saamist. Nii soovitakse vastavad piirangud viia sisse ja muuta näiteks turva-,elektrituru-, sotsiaalhoolekande, kindlustustegevuse, krediidiasutuste, autoveo-, hasartmängu-, kaugkütte-, tervishoiuteenuste korraldamise ja ühistranspordiseadust.Seega ei tohiks muudatuste jõustumisel autoveoks tegevusluba anda, kui tegevusloa taotleja on isik, keda on karistatud väärteo võikuriteo eest, milleks on tööandja poolt Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase töölevõtmine või tööandja poolt välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamine, sealhulgas välismaalasepoolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastavatöötamise võimaldamine.Muudatus tähendaks seda, et iga väiksemgi välismaalase töötamisega seotud nõuete rikkumine teeb automaatselt võimatuks tegevusloa saamise. Vastuseta onsamas see, kas rikkumine mõjutab ka juba väljastatud tegevusloa kehtivust või ainult uute andmist.Kuna direktiivi kohaselt võib vastavaid tegevuspiiranguid vajadusel kohaldada, eelkõige kui need on põhjendatud olukorra tõsidusega, tuleks ka Kaubanduskoja arvates eelnevalt hinnata, millistes olukordades (milliste rikkumiste korral, ning milliste tegevusalade puhul) oleksid tegevuspiirangud põhjendatud, kui neid rakendada soovitakse.Praegusel juhul võib tekkida ka olukordi, kus näiteks ühekordse teavitamiskohustuse rikkumise eest määratud 100 euro suurune karistus võib endaga kaasa tuua automaatselt märksa olulisemad tagajärjed ettevõtlusvabaduse piiramise näol.
Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas
Autor: Lemmi Kann, Mait Palts

Seotud lood

Uudised
  • 05.05.11, 15:00
Karistused illegaalide töölevõtmise eest karmistuvad
Valitsus otsustas täna algatada välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis karmistab karistusi ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste töölevõtmise eest.
Uudised
  • 15.02.11, 13:19
Tööandja peab teadma välismaalase Eestis töötamise õiguslikke aluseid
Töösuhte loomisel välismaalasega kohustab välismaalaste seadus tööandjat kontrollima, et tema juures tööle asuval isikul oleks õiguslik alus Eestis töötamiseks, selle puudumisel keelab seadus tööandjal välismaalasega lepingut sõlmida, kirjutab Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat ja partner Karina Paatsi Äripäeva käsiraamatute rubriigis Autor annab nõu.
Uudised
  • 17.06.11, 13:49
Töötajaid puudutav seadusandlus sai täiendust
Eile võttis riigikogu vastu kaks seadust, millest üks puudutab töötajate üleühenduselise kaasamist ning teine kolmandate riikide kodanike värbamisega seonduvaid kohustusi ettevõtjatele. 
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.24, 17:13
Kui klient jääb võlgu: efektiivseim nipp raha koju toomiseks
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele