21. märts 2011

Milles saavad kaasomanikud kokku leppida?

Praktikas seatakse enamasti kaasomanike omavaheline kasutuskord kinnistuosade (sh maja ja aia) kasutamiseks. See tähendab, et kaasomanikud lepivad kokku, millist kinnistuosa keegi kasutama hakkab, selgitavad advokaadibüroo Aivar Pilv advokaadid Äripäeva käsiraamatute rubriigis Autor annab nõu.

Riigikohus on 16. veebruari 2011 kohtumääruses nr 3-2-1-149-10 märkinud, et asjaõigusseaduse § 72 lõige 1 annab kaasomanikule häälteenamuse või kokkuleppega võimaluse reguleerida kõiki kaasomanike tegevusi ühiskasutuses olevates ruumides. Seega võib kaasomanike kokkulepe olla veel laiem kui lihtsalt ruumijaotus.

Kokku võib leppida ka lemmikloomade pidamise korra ühiskasutuses olevates ruumides ja selle, kas lubada kolmandatel isikutel ühiskasutuses olevates ruumides viibida. Kaasomandi kasutuskorraga võib reguleerida ka seda, kuidas kaasomanikud jagavad kaasomandi kasutamisest tekkivaid kulusid (sh kommunaalkulusid) ning korraldavad nende kulude arvestust, sh viiviste maksmist.Kui mõne kaasomaniku ainukasutuses on pind, mis on tema mõttelisest osast suurem, on teistel omanikel õigus nõuda suurema pinna kasutamise eest hüvitist (kasutuseeliste hüvitamist). Kaasomanikul on õigus pöörduda hagita asja avaldusega kohtusse ja taotleda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist, kui kaasomanikud ei jõua kasutuskorras kokkuleppele või kui AÕS-i § 72 lõike 1 kohaselt ei ole võimalik teha otsust kaasomanike enamuse kasutuskorra kohta.Selline õigus on kaasomanikul ka juhul, kui kaasomanike enamuse otsusega kindlaksmääratud kasutuskord rikub tema kui kaas­omaniku õigust. Kui kokkulepet ei saavutata, on kaasomanikul õigus kasutuseeliste hüvitamiseks pöörduda nõudega kohtusse.

Autor: Lemmi Kann, Veronika Aunpu, Britta Oltjer

Jaga lugu
Raamatupidaja.ee toetajad:
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700