Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: 42% peredest elab halvemini kui aasta tagasi
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse värske uuringu kohaselt märkisid ligi pooled uuringus osalenud leibkonnad, et nende pere majanduslik olukord on viimase 12 kuu jooksul samaks jäänud. 42% vastanutest täheldas olukorra halvenemist. Muutust paremusele märkis 11% küsitletud peredest.
Lähema 12 kuu jooksul ei näe valdav osa vastanutest olulisi muutusi enda pere majandusolukorras. Olukord halvenes viimase aasta jooksul sagedamini nende perede jaoks, kelle netosissetulek ühes kuus on alla 10 000 krooni. Ka lähitulevikus näevad negatiivseid muutusi enda pere majanduslikus olukorras ennekõike madalama sissetulekuga pered.
Pered, kelle majandusolukord on halvenenud, tõid 67% juhtudest põhjusena välja hinnatõusu ja 60% juhtudest sissetulekute languse. „Kuna hindade muutus on sedavõrd oluline elatustaseme ja majandusliku turvatunde mõjutaja väga suure hulga perede arvates, võib hinnatõusust ning selle ohjeldamise võimalusest kujuneda lähikuude üks otsustavamaid teemasid siseriiklikus plaanis,“ arvas Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Piret Suitsu.
Perede majandusolukorra paranemise sagedaseima põhjusena toodi ära töölkäijate arvu suurenemist või sissetulekute kasvu. Enam kui veerand peresid, kes parandasid oma majandusolukorda, tegid seda tänu kulutuste vähendamisele.
Eesti riigi majanduse olukorra muutuste osas viimase 12 kuu jooksul ollakse veidi optimistlikumad, võrreldes perede majanduslikule olukorrale antud hinnangutega. Siiski leiab 39% peredest, et olukord on halvenenud, olukorra muutumatust nendib 28% vastanud peredest ja olukorda hindab varasemast paremaks 26%. Halvem hinnang oli tüüpiline kõigis sissetulekugruppides, v.a üle 20 000-kroonise sissetulekuga pered, kus sagadamini märgiti olukorra paranemist.
Erinevaid majandusteemasid tõlgendatakse isiklikust kogemusest vastavalt positiivselt või negatiivselt lähtudes sellest, kuidas on läinud perel või tuttavatel. „Näiteks tarbimise, ekspordi, välisinvesteeringute kohta avaldatud ülevaadetest on riigi majandusolukorda paremaks hinnanud pered välja lugenud, et need näitajad paranesid. Vastupidisele järeldusele jõudsid aga need, kelle hinnangul riigi majandusolukord viimasel 12 kuul halvenes,“ rääkis Suitsu uuringu järeldusest.
Samuti rõhutas Suitsu, et leibkondade seas nii majanduse olukorra paranemise kui halvenemise põhjustena toodud argumendid põhinevad peamiselt meediast ammutatud informatsioonil. „Kuna enamik inimesi ei ole majanduseksperdid, tuginevad nad oma hinnangute kujundamisel avalikus ruumis ja seda ennekõike meedias pakutavale infole ja hinnangutele. Seega kannab meedia väga olulist vastutust majanduses toimuvate protsesside selgitamisel ja inimeste kindlustunde kujundamisel,“ nentis ta.
Uuringu viis läbi Swedbanki Eraisikute Teabekeskuse tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitlusse olid kaasatud 16-aastased ja vanemad Eesti elanikud. Valimisse kuulus 800 inimest.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele