26. november 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Spetsialiseeruv raamatupidamisteenus toob ettevõttele kokkuhoidu

Masu on viinud ettevõtjad raamatupidamisteenuse valiku kriteeriumide muutmiseni. Madala hinna kõrvale tekib surve lisateenuste olemasolule, teenusepakkuja professionaalsusele ja ettevõtte tegevusvaldkonna tundmisele.

Äriregistri andmetel osutas 2008. aastal raamatupidamisteenust 1842 ettevõtet ja turu käive oli 881 171 000 krooni. Seega on tegemist äärmiselt konkurentsitiheda valdkonnaga, kus viimasel aastatel tundub nö supp veelgi lahjemaks jäävat.  

Masu viis raamatupidamisteenuse hinnad alla.Ka meie Ecovis Vesiiris tundsime seda. Hinnasurve põhjuseks polnud ainult raamatupidamisbüroode klientide halb majanduslik olukord, vaid ka suure hulga üksi töötavate raamatupidajate turuletulek (tihti endiselt töökohalt koondatud raamatupidajad, kes nüüd omal käel asusid teenust pakkuma). Praegu ongi turul olukord, kus raamatupidamisteenust vajaval ettevõttel on äärmiselt lai valik. Vali, mida tahad. Suurt, väikest. Tuntud, tundmatut. Odavat, kallist. Professionaalset või siis mitte. Jne. Hinnaskaala on väga lai, sama võib ka öelda teenuse ulatuse kohta, mida selle raha eest saab.Selleks, et tagada raamatupidamisteenuse kvaliteeti, on eelmisel suvel asutatud Eesti Raamatupidamisettevõtete Liit võtnud oma eesmärgiks ühtlustada ja ajakohastada raamatupidamisfirmade pakutava teenuse sisu ja taset. Kuid nagu öeldakse – töö on tellija materjalist ja selleks, et midagi ühtlustada või standardiseerida, peab teadma, mida turul kliendid tegelikult ootavad.2010. aasta oktoobrikuus viis Ecovis Vesiir väikeettevõtete hulgas läbi raamatupidamisteenuse kasutamise uuringu, et muuhulgas leida vastuseid sellele, mida siis kliendid praegu turul ootavad. Küsitlusele vastasid kümmekonna nii suurema kui väiksema raamatupidamisfirma kliendid ja võrdluseks ka ettevõtted, kes raamatupidamisteenust ei kasuta.Üldiselt on raamatupidamisteenust kasutavad ettevõtted oma teenusepakkuja professionaalsuse ja töö kvaliteediga rahul. 84%  vastanutest märkis, et nad on sellega kas rahul või koguni väga rahul. Veelgi enam oldi rahul oma teenusepakkuja suhtumise ja üldise klienditeeninduse tasemega – 90% pidas seda väga heaks või heaks.  91% vastanutest on nõus soovitama oma raamatupidamisbürood ka teistele.

Miks hind ei ole enam kõige olulisem argument raamatupidamisteenuse valikul?

Palusime raamatupidamisteenust kasutavatel ettevõtjatel järjestada argumendid, millest lähtuvalt nad praegusel hetkel uue teenusepakkuja valiksid. Nagu arvata võis, pääses ühe olulise argumendina nimekirja etteotsa teenuse hind – on mõistetav, et ettevõtted on hinnatundlikud ka 2010. aastal.Kuid üllatuseks polnud hind sugugi kõige tähtsam argument.Kolme kõige olulisema argumendi etteotsa sai nimelt ettevõtte tegevusvaldkonna tundmine. Ilmselt on paljud Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõttete juhid hakanud mõistma seda, et odavama raamatupidamisteenuse hankimine annab vaid mõned sajad kroonid kokkuhoidu. Samal ajal oskab ettevõtte tegevusvaldkonda ja spetsiifikat tundev professionaalne raamatupidaja anda nõu, mis aitab ettevõttel teha targemaid otsuseid ja hoida kokku tunduvalt suurema summa raha. Koguni 85% ettevõtetest väitis, et nad saavad oma teenusepakkujalt näpunäiteid ja soovitusi ettevõtte raamatupidamise paremaks korraldamiseks.Seega võib järeldada, et raamatupidamise tegemine vaid maksuameti tarbeks on saamas juurde uue eesmärgi - raamatupidamine ettevõtte juhtimiseks vajaliku informatsiooni saamiseks. Kuivõrd suudab üks läbilõike-raamatupidamisbüroo olla lisaväärtust toovaks teenuspakkujaks, muutub selle trendi valguses küsitavaks. Suuremal bürool on kindlasti see eelis, et seal võib olla spetsiifilisi teadmisi mitme valdkonna kohta – kaks inimest on näiteks tuttavad ehitusvaldkonna eripäraga ja kolm tunnevat hästi kaubandust. Kui vaatame Soome raamatupidamisteenuse turgu, siis näeme, et seal on spetsialiseerumine osaliselt toimunud -  oskusteave on koondatud mingile kindlale valdkonnale ja/või teenuse funktsioonile (tütarfirmadega ettevõtete raamatupidamine, kinnisvarafirmad jne).  Kas ja kuidas see trend Eestis tekib ja levib, saame lähiaastatel näha.Raamatupidamisbüroode pakutavate lisateenuste vajalikkus jäi oma mainimiste arvult hinna ja eelpool nimetatud argumendi vahele. Samas ilmnes, et ettevõtted pole päris kindlad, millist tüüpi lisateenuseid nad ootavad ja kas neil on tegelikult ka valmidus ja oskus neid kasutada (sh suuremaid arveid maksta).Ettevõtjate järjest kasvavast teadlikkusest kvaliteetse raamatupidamisteenuse valikul andis märku ka see, et üllatuslikult kõrgelt hinnati raamatupidamisbüroo vastutuskindlustuse olemasolu (üle 30% vastanutest mainis seda ühe argumendina). Paljudes Euroopa riikides on raamatupidamisfirmade vastustuskindlustus kohustuslik. Praegu on see Eestis kohustuslik käiteks notaritel, advokaatidel ja audiitoritel. Arvestades raamatupidamisteenuse sisseostmisega kaasnevaid riske (alates raamatupidamisandmete kadumisest või lekkimisest kuni kulukate pikaajaliste vaidlusteni maksuametiga), siis tavaklient võiks oma teenusepakkujalt vastutuskindlustuse olemasolu küll oodata.10% vastanutest oli oluline ka ISO 9001 kvaliteedisertifikaadi olemasolu, mis samuti näitab ettevõtjate ootusi järjest professionaalsema teenuse saamiseks. Et soovitusturundusel väikeses Eestis on endiselt suur roll, näitab fakt, et 34% vastanutest võtaksid uue teenusepakkuja valimisel arvesse sõbra või tuttava soovituse ning ettevõtte tuntusele ja suurusele pööratakse sellega võrreldes oluliselt väiksemat tähelepanu.Kokkuvõttes võib öelda, et ilmselt seisavad Eesti raamatupidamisteenuse turul ees huvitavad ajad. Olukord, kus turul töötab suur hulk kvaliteedikontrollita üksiküritajaid, peab ilmselt tõusva majanduse ja karmistuvate reeglite valguses lõppema. Mingi turuosa neile kindlasti jääb – eriti selliste ettevõttete näol, kes vajavad „numbriväänamist“ vaid maksuameti jaoks. Kuid suur hulk Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest ootab oma tugiteenuse pakkujalt järjest laiaulatuslikumat ja professionaalsemat teenust.

Autor: Lemmi Kann, Eero Käärik

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700