8. september 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majandusaruandluse tulevik - milline see on?

Mullune majandusaasta aruanne on ettevõtetel juba tõenäoliselt valmis ja esitatud. Aga et selle ja edasiste aastate aruanded tuleksid (veelgi) paremad ja sisukamad, soovitab Äripäeva Finantsjuhtimise infolehe toimetaja Villu Zirnask läbi lugeda ja mõelda järgnevatele väidetele ja küsimustele.

Õige või vale? Kas need laused kehtivad ka teie ettevõtte kohta?* Mida minu ettevõtte aruanded ettevõtte kohta ütlevad?

1. Väljapoole suunatud aruandlus

* Minu ettevõtte aruanded ei peegelda seda, millel põhineb ettevõtte edu.* Minu ettevõtte aruanded tekitavad rohkem küsimusi kui vastuseid.* Ma ei investeeriks oma ettevõttesse, kui peaksin otsuse tegema tema väljapoolesuunatud aruannete põhjal.* Minu ettevõtte turuväärtus ei peegelda tema tegelikku väärtust.* Ettevõtte esitlus ja tema tulemuste esitus pole omavahel seotud.* Jätkusuutlikkuse küsimusi ei peeta minu ettevõttes küllalt tähtsaks, et neidstrateegiasse lülitada.* Minu ettevõtte aruannetest ei tule välja, milline seos on ettevõtte strateegial,tasustamissüsteemil ja võtmenäitajatena esitatud numbritel.2. Sisemine aruandlus

* Minu ettevõtte aruanded põhinevad liialt ajaloolisel infol.* Minu ettevõtte aruandlus ei ole piisavalt paindlik, et vastata muutusteleärikeskkonnas.* Mulle tundub, et meil puudub küllaldane ettekujutus turust ja peale finantsinfopole piisavalt muud infot, et konkurentsis ette jääda.* Minu ettevõttes kulutatakse liiga palju aega numbrite produtseerimisele,selle asemel et luua ettekujutus turust.* Mul ei ole täielikku ja ajakohast ülevaadet, mis minu ettevõtte rahaasjadesja äritegevuses toimub.* Minu ettevõtte tulemuslikkuse mõõdikud pole arusaadavad ega ole selge,kes mille eest vastutab.* Ma ei usalda alati numbreid, mis ma oma ettevõtte kohta saan.Küsimused järelemõtlemiseks

* Kes jutustab minu ettevõtte lugu: mina, konkurendid või meedia?* Kas sõnumid, mida ma väljapoole annan, on joondatud ühes suunas?* Kas sõnumid, mida ma väljapoole annan, peegeldavad ettevõtte tegelikkust?* Kas te olete uhke pildi üle, mis väljaspool seisjad teie ettevõttest saavad?Allikas: PricewaterhouseCoopers “What does your reporting say about you?”

Need väited ja küsimused pärinevad huvitavast kirjatööst, mille konsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers tänavu avaldas. See kannab pealkirja “What does your reporting say about you?” – “Mida teie aruanded teie kohta ütlevad?”. Kirjatöö ajendiks on autorite sõnul asjaolu, et hoolimata vaevast, mida paljud ettevõtted oma aruannete koostamisega näevad, on tulemus sageli väheveenev ja jätab õhku liiga palju vastuseta küsimusi. Liiga vähe ettevõtteid on läbi närinud ajaloolisest infost ja lühiajalistest finantsnäitajatest ning jõudnud oma ärist strateegiliselt veenva ja informatiivse pildi maalimiseni.

PricewaterhouseCoopersi hinnangul võivad säärased aruanded anda ettevõttele konkurentsieelise mitmel viisil: võib parandada kapitali ja krediidi kättesaadavust, aidata tõmmata ligi väärtuslikke töötajaid, tugevdada ärisidemeid klientide ja hankijatega, parandada suhteid ettevõtte huvigruppidega. Hästi koostatud aruanded võimaldavad lugejatel kindlalt öelda: “Ma saan sellest ärist aru – ma mõistan, kuidas sellel läheb ja kuhu see liigub!”

PwC märgib, et väheinformatiivsete avalike aruannete põhjus on see, et ettevõtete sisemine aruandlus on puudulik – see ei hõlma korralikult tänapäeval olulisi valdkondi. 2009. aastal korraldatud PwC küsitlus näitas, et juhtidel on otsuste tegemiseks vähe infot paljude immateriaalsete varade kohta (nt kliendibaas, tootemark ja töötajad) ning isegi traditsioonilisemates valdkondades pole infot sageli piisavalt.

Eraldi toob PwC esile, et nende hinnangul “muutub jätkusuutlikkuse info järgmise kümne aasta jooksul strateegiliselt tähtsamaks, sest kliimamuutus, rahvastiku kasv ja ressursinappus hakkab väljakutseid esitama enamikule rahvusvaheliselt tegutsevatele kompaniidele.”

PwC hinnangul ei nüüdisajasta ettevõtted oma infosüsteeme piisava hoolega – ettevõtte strateegias muutuste tegemise järel jäetakse infosüsteemide uue strateegiaga sageli kohandamata. Võetakse kasutusele kiiruga tehtud parandused, mida mõeldakse küll ajutistena, kuid mis liiga sageli jäävad kauaks kasutusele. “Kriitiline äriinfo asub liiga sageli kaitsmata tabelarvutusfailides või sõltub käsitsi tehtavatest protsessidest – see on nagu riskide kasvulava.”

Selleks, et tänapäevases ärikeskkonnas toime tulla, on ettevõtetel vaja integreeritud infosüsteemi, kus saavad kokku välist keskkonda mõjutavad tegurid, ettevõtte strateegia, ressursid ja suhted ning sisemist toimimist iseloomustavad näitajad. Praegu on need ettevõtete infosüsteemides ja otsustusprotsessis harva tervikuks seotud.

Nii sisesed kui ka avalikud ettevõtte aruanded peaksid põhinema tema strateegial. Aeglase majanduskasvu, süsteemsete riskide ja ühiskonna muutunud ootuste tingimustes nihkub aruannete raskuskese lühiajaliste tulemuste näitamiselt pikaajaliste eesmärkide täitmisele, ennustab PwC. “Me ootame, et tulevikus kaovad sellised mõisted nagu “jätkusuutlikkus” jms, sest küsimused, mida need hõlmavad, saavad normaalse ärimõtlemise osaks.”

Loe pikemalt Äripäeva Finantsjuhtimise infolehest: http://finantsjuhtimine.aripaev.ee

 

Autor: Lemmi Kann, Villu Zirnask

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700