KUIDAS valmistuda, et euro elu segi ei lööks?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhi Siim Raie sõnul on ettevõtjate eurole valmistumisel murekohaks kahenädalane paralleelvaluutade kasutamise periood jaanuari alguses ning väike-keskmise suurusega firmade juhtide võimalik vähene informeeritus euroteemal.

„Ei maksa alahinnata inimeste uudishimu uue raha vastu,“ selgitas Raie. „Paralleerahade kasutamisel on 1. jaanuar on küll laupäev ja 2. jaanuar pühapäev, kuid näiteks Slovakkia kogemus näitas, et inimeste huvi on uue vastu suur ja viie päeva jooksul vahetati seal 80% rahast. Näiteks soovitakse kroonidega makstes tikutoos osta, nõudes tagasi eurosid."

Ettevõtjatele teevad uuele valuutale üleminekul tema sõnul hetke peavalu peamiselt tehnilised küsimused, mis eilse üleminekukursi kinnitamisega vastused saavad. „Mure on pigem nende ettevõtete pärast, kes ei kuulu ei kaubanduskotta ega mõnda teise erialaühendusse ega ole ka omavahel tihedalt seotud,“ kommenteeris Raie Eesti ettevõtjate valmisolekut eurole üleminekuks.

Lisaks tahaks Raie väike- ja keskmise suuruse firma juhtidele südamele panna, et juhid ise euroteemaga end kurssi viiks, mitte seda kui rahateemat vaid raamatupidaja õlule suunaks, sest raamatupidaja puutub küll firma rahavoogudega kokku, ent tihti näiteks kliendiga kontakti ei ole.

Columbus IT Partner Eesti ASi tegevjuhi Ivo Suursoo sõnul ei ole aga paljud firmad veel piisavalt tõsiselt ettevalmistusse suhtunud.

"2010. aasta toob olulisel hulgal euroga seotud töid. Meie hinnangul ei ole pea pooled ettevõtjad teemat veel piisava hoolikusega ette valmistanud ega hinnata ka sellega kaasnevaid kulusid," selgitas Suursoo. "Paljudele on siin tulemas ühekordseid ebameeldivaid üllatusi.

Osa valmisolekust moodustavad ka riigi IT-süsteemide valmisolek ja töötamine, mis sujub Rahandusministeeriumi kanstleri Tea Varraku sõnul plaanipäraselt. „1. juuli seisuga olid valitsusasutuste infosüsteemid valmis, kolme erandiga: Maksu- ja Tolliamet, Siseministeerium ning Sotsiaalkindlustusamet peavad olema omadega valmis 1. novembriks,“ lisas Varrak.

TASUB TEADA

Millised muutused toob euro?

RAHA

€-päevast 1. jaanuaril algab kahenädalane paralleelkäibe aeg - kroon ja euro on sularahas kauplustes võrdsed maksevahendid, maksta saab nii eurodes kui kroonides, vahetusraha tuleb tagasi anda eurodes.

Ükski ettevõte peale krediidiasutuste ja Eesti Panga pole kohustatud sel perioodil kroonimünte vastu võtma rohkem kui 20 krooni ulatuses. Paberkroonidel piiranguid pole.

Pangateenused on europõhised 1. jaanuarist, lepinguid muutma ei pea. Kontodel olevad kroonid konverteeritakse automaatselt.

Eurodes tavamaksete teenustasud Euroopa majanduspiirkonna riikidesse saavad olema riigisisese makse teenustasuga.

Enne eurole üleminekut peavad kaubandusettevõtted varuma tavapärasest kordi rohkem sularaha. Tõenäoliselt maksavad inimesed selle perioodi alguses poes enamasti kroonides ja kasutavad tavapärasest vähem kaardimakseid, nii saavad nad peagi käibelt kaduvast rahast lahti. Kuna poed saavad enamasti kroone, kuid tagasi maksavad eurosid, ei toimu kauplustes tavapärast ringlust.

Euro pangatähed on väärtuses 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 eurot.

Euro mündid on väärtuses 1, 2, 5, 10, 20, 50 senti ning 1 ja 2 eurot.

IT ja TEHNIKA

Kas firma kassasüsteem ja firma IT-süsteem on valmis kahe valuutaga arveldamiseks? Lisaks tarkvarale on vaja ka füüsiliselt kahte valuutat kassas hoida. Lisaks on kaupluste ja teenindusfirmad sularahavajadus esimestel päevadel eeldatavalt suurem ja seetõttu tuleks varuda piisavalt euro sularaha.

Kas kassa-aparaat füüsiliselt on euroks valmis (sahtlite hulk ja mahutavus) jms.

LEPINGUD

Euro kasutuselevõtuga ühegi lepingu (ka pilet, kliendikaart, kinkekaart jms) tingimused ei muutu.

Ettemaksete dokumendid kehtivad vastavalt tähtajale.

Kolm kuud enne europäeva peavad avalikke teenuseid pakkuvad firmad perioodikaartide kehtivusajad teatama.

KAPITAL

Firma aktsiate ja osade väärtused tuleb firmadel endil eurodeks ümber arvutada, samuti teha vastavad muudatused äriregistris, seda saab riigilõivuvabalt teha järgmise aasta lõpuni.

Tihti tuleb osa- või aktsiakapitalile leida ka uus suurus, et tagada osanike või aktsionäride osaluste seniste proportsioonide täpne säilimine. Lisaks tuleb seetõttu muuta ka põhikirja, mida saab teha lihtsustatud korras.

Aktsiakapitali minimaalne väärtus on 25 000 eurot ja aktsia väikseim nimiväärtus 10 eurosenti. Osaühingu minimaalne väärtus on 2500 eurot, minimaalne nimiväärtus osal 1 euro.

RAAMATUPIDAMINE

Eurodeks tuleb ümber arvestada iga individuaalne saldo, mitte lihtsalt bilansirida, mis võib sisaldada suurt hulka saldosid.

Varade ja kohustuste ümberarvestusest tekkinud ümardamise vahed kajastatakse perioodi kasumi/kahjumina.

Aruanded tuleb aasta lõpuni esitada kroonides (võrdlevaid andmeid eurodes pole vaja), pärast 1. jaanuari 2011 kogu aruanne eurodes.

Aruanded ja arveldused, samuti eelneva perioodi kohta käivad rahalised kohustused, maksuhalduriga tehakse maksustamisperioodi valuutas. Arvestatakse kroonides, tagastamisele või juurdemakskmisele kuuluv summa arvutatakse eurodeks.

Maksukohustus, mis tekib europäeval või pärast seda, täidetakse eurodes.

Minimaalne sissenõutav maksusumma kasvab kolm korda – seniselt 50 kroonilt 10 eurole, maamaksuseaduses 50 kroonilt viiele eurole.

Enne euro tulekut väljastatud maksumärgid kroonides võib ära kasutada.

Muutuvad ka auditeerimise piirmäärad, loe pikemalt www.raamatupidaja.ee.

Allikas: Rahandusministeerium, Äripäev, Raidla Lejins & Norcous