Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aktsiate eurodeks arvutamisel tuleb põhikirja muuta
Küsimus: lugedes RTJ 18 juhendit, kus on kirjas, et Aktsia- või osakapitali ümberarvestamisel Eesti kroonidest eurodesse võib osutuda vajalikuks aktsia- või osakapitali suurendamine või vähendamine, et saavutada äriseadustikus kehtestatud aktsia ja osa täiskordsuse nõue. Aktsia- või osakapitali suurendamise või vähendamise korral kajastatakse tekkinud vahet kirjel eelmiste perioodide jaotamata kasum.
Kas see tähendab, et aktsiakapitali suurendamine toimub ikka äriseadustikus sätestatud viiside kohaselt, nt fondiemissiooni teel? Koos sinna juurdekuuluvate toimingutega - aktsionäride üldkoosolek, dokumentide esitamine väärtpaberite keskregistrisse jne?
Kui aktsiakapital muutub, kas ettevõtte põhikirjas peab ka vastava muudatuse sisse viima? Millal see aset peaks leidma, kas võib juba 2010 selle muudatuse teha või 2011?
Vastus: aktsiakapitali minimaalne suurus tulenevalt Äriseadustiku muudatustest on 25 000 eurot ja aktsia väikseim nimiväärtus on 10 eurosenti. Aktsiakapitali muutmisel eurole üleminekuks kehtib kaks olulist põhimõtet: - aktsiakapital on 10 eurosendi täiskordne - aktsiakapitali ning aktsiate eurodesse ümberarvestusel tuleb aktsionäre kohelda võrdselt ja säilitada aktsionäride õigused vastavalt kehtinud proportsioonidele. Iga aktsiaselts peab ise euro-põhisele aktsiakapitalile üle minema, äriregister automaatseid ümberarvutusi ei tee.
Seejuures ei tarvitse olla piisav olemasoleva aktsiakapitali lihtne läbijagamine vahetuskursiga. Kuna aktsiakapital peab olema aktsia väikseima nimiväärtuse kordsed ning aktsia arv peab olema täisarvuline, võib üleminekukursiga läbijagamise tulemusel saadud summade ümardamine nõutava täpsuseni nihutada paigast ühingusisesed osalusproportsioonid.
Eurole ülemineku lihtsustamiseks nähakse aktsiaseltsidele ette lisavõimalus võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsia. Nimiväärtuseta aktsiad erinevad nimiväärtusega aktsiatest ainult selle poolest, et nende nimiväärtust ei väljendata. Neil on arvestuslik väärtus, mis tekib kogu aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga.
Nimiväärtuseta aktsia lubamine annab aktsiaseltsile võimaluse eurole üle minna ilma aktsiakapitali muutmata või tehes seda väga väikeses ulatuses (kui ümardamise tulemusel saadakse aktsiakapitali komakohtadega arv ja soovitakse lihtsuse huvides see täisarvuliseks muuta). Aktsiaselts ei saa samaaegselt kasutada nimiväärtusega ja nimiväärtuseta aktsiaid.
Aktsiakapitali eurodeks muutmisel vajab muutmist ka põhikiri. Seda saab teha mõnevõrra lihtsustatud korras, kuna põhikirja muutmise otsusele ei kohaldata 2/3 aktsionäride poolthääle nõuet, vaid piisab üle poole aktsionäride poolthäälest.
Muudatuste tegemiseks ei ole ette nähtud tähtaega ja seda võib teha ka enne €-päeva. Kõik aktsiakapitaliga seotud muudatused on vajalik registreerida ka Eesti väärtpaberite keskregistris. Esimese aasta jooksul euro kasutuselevõtust on eeltoodud muudatused riigilõivuvabad.
Äripäeva Käsiraamatute Foorumis vastas BDO Eesti AS.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele