Kuna elektrooniline aruandlussüsteem käivitus alles hiljuti, tekitab see kasutajais segadust, mida süvendab jätkuv e-süsteemi arendus, rääkis Äripäevale PricewaterhouseCoopersi juhtivaudiitor Madis Jääger.
Äripäev küsis audiitorilt, kui probleemseks võivad Eesti ettevõtetele osutuda tänavused elektroonilised aruanded, arvestades, et varasematest e-aruannetest olid ca 10% vigased, sh erines aktiva-passiva isegi miljonites kroonides ja esines juhtumeid, kus äriregistrile esitati infot valikuliselt, nt ilma audiitori otsuseta.
Uus elektrooniline aruandesüsteem ei võimalda aga arvutusvigadega ja puudulikku aruannet äriregistrile saata, küll aga saab seda äriregistrisse sokutada notari vahendusel.
Lisaks palus Äripäev kommenteerida, kui suureks takistuseks võib kujuneda digiallkirjastamise või allkirjastatud aruande skännimise protsess, kuna paljudel juhatuse liikmetel pole digiallkirja andmise võimalust.
Järgneb Madis Jäägeri kommentaar.
Kuivõrd uus elektrooniline aruandesüsteem on kõikidele aruannet koostavatele inimestele uus, esineb kindlasti probleeme ja küsimusi süsteemi tundmaõppimisel. Hetkel valmistab segadust ka aruandesüsteemi pidev arendamine, kus nt aruannete küljendamine, tühjade kirjete kustutamine ei toimi veel korrektselt ning seetõttu halveneb praegu koostatud aruannete loetavus.
Kuivõrd ajalugu on näidanud, et väga suur hulk ettevõtjaid esitab oma aruande juuni lõpus või juuli alguses, loob see kindlasti väljakutseid süsteemi võimekusele nendel päevadel. Samaaegselt on elektroonilisel aruandesüsteemil mitmeid positiivseid külgi, kus näiteks elektroonilise aruandesüsteemi kasutamisel paraneb esitatavate andmete kvaliteet, mis avaldub aruannetesse jäänud väiksemas vigade arvus tänu süsteemi sisse ehitatud andmete esmasele kontrollile.
Võib ilmselt väita, et süsteemi kasutamisel suureneb esitatud aruannete keskmine kvaliteet, kuid kindlasti on ka juhtumeid, kus teatud spetsiifikaga ettevõtete puhul seab süsteem piirangud loovusele, aruande loetavusele ning arusaadavusele ja seeläbi võib osade väga heade aruannete tase ka veidi halveneda.
Millisel moel on võimalik tahtlikult esitada valeandmeid või puudulikku informatsiooni läbi uue elektroonilise aruandesüsteemi, ma spekuleerima ei hakkaks.
Usun, et segadust võib siin põhjustada pigem aruande esitaja vähene informeeritus ja aruandesüsteemi mittetundmine kui allkirjastamise protsess, kuna aruannete kinnitamine ja auditeerimine toimib süsteemiväliselt nagu eelnenud aastal. Elektrooniline aruandesüsteem jääb siin toimima andmete esituskeskkonnana - kui enne pidi olema keegi, kes viis aruande kohtu registriosakonda, siis nüüd tuleb leida see keegi, kes aruande informatsiooni esitaks läbi elektroonilise aruandesüsteemi.
Autor: Lemmi Kann, Anne Oja
Seotud lood
E-äriregistri ettevõtjaportaali veebikeskkond on kasvatanud aruannete esitamise aktiivsust ning välisriikide huvi registrite ja infosüsteemide keskuse e-lahenduste vastu, teatas justiitsministeerium
E-aruandluse süsteem on majandusaasta aruande esitamiseks valmis, kinnitas justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik.
Registrite ja Infosüsteemide Keskus teatab oma veebilehel, et aasta esimese kuu jooksul on esitatud juba mitusada aruannet, mis näitab, et majandusaasta aruannete esitamise portaal on kasutajate poolt hästi vastu võetud.
Äripäev kirjutas elektroonilise aruandluse probleemidest pikemalt 4. märtsil. Artiklis sõna saanud raamatupidajad muretsesid eelkõige selle pärast, et kuigi aruandluskeskkonna kasutamine muutus juba 1. jaanuarist kohustuslikuks, muudetakse ja täiendatakse keskkonda pidevalt. Teised riigid on sarnaseid süsteeme rakendanud pika üleminekuajaga.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.