Audiitor: e-süsteemi arendus segab ettevõtete aruandlust

Äripäev küsis audiitorilt, kui probleemseks võivad Eesti ettevõtetele osutuda tänavused elektroonilised aruanded, arvestades, et varasematest e-aruannetest olid ca 10% vigased, sh erines aktiva-passiva isegi miljonites kroonides ja esines juhtumeid, kus äriregistrile esitati infot valikuliselt, nt ilma audiitori otsuseta.

Uus elektrooniline aruandesüsteem ei võimalda aga arvutusvigadega ja puudulikku aruannet äriregistrile saata, küll aga saab seda äriregistrisse sokutada notari vahendusel.

Lisaks palus Äripäev kommenteerida, kui suureks takistuseks võib kujuneda digiallkirjastamise või allkirjastatud aruande skännimise protsess, kuna paljudel juhatuse liikmetel pole digiallkirja andmise võimalust.

Järgneb Madis Jäägeri kommentaar.

Kuivõrd uus elektrooniline aruandesüsteem on kõikidele aruannet koostavatele inimestele uus, esineb kindlasti probleeme ja küsimusi süsteemi tundmaõppimisel. Hetkel valmistab segadust ka aruandesüsteemi pidev arendamine, kus nt aruannete küljendamine, tühjade kirjete kustutamine ei toimi veel korrektselt ning seetõttu halveneb praegu koostatud aruannete loetavus.

Kuivõrd ajalugu on näidanud, et väga suur hulk ettevõtjaid esitab oma aruande juuni lõpus või juuli alguses, loob see kindlasti väljakutseid süsteemi võimekusele nendel päevadel. Samaaegselt on elektroonilisel aruandesüsteemil mitmeid positiivseid külgi, kus näiteks elektroonilise aruandesüsteemi kasutamisel paraneb esitatavate andmete kvaliteet, mis avaldub aruannetesse jäänud väiksemas vigade arvus tänu süsteemi sisse ehitatud andmete esmasele kontrollile.

Võib ilmselt väita, et süsteemi kasutamisel suureneb esitatud aruannete keskmine kvaliteet, kuid kindlasti on ka juhtumeid, kus teatud spetsiifikaga ettevõtete puhul seab süsteem piirangud loovusele, aruande loetavusele ning arusaadavusele ja seeläbi võib osade väga heade aruannete tase ka veidi halveneda.

Millisel moel on võimalik tahtlikult esitada valeandmeid või puudulikku informatsiooni läbi uue elektroonilise aruandesüsteemi, ma spekuleerima ei hakkaks.

Usun, et segadust võib siin põhjustada pigem aruande esitaja vähene informeeritus ja aruandesüsteemi mittetundmine kui allkirjastamise protsess, kuna aruannete kinnitamine ja auditeerimine toimib süsteemiväliselt nagu eelnenud aastal. Elektrooniline aruandesüsteem jääb siin toimima andmete esituskeskkonnana - kui enne pidi olema keegi, kes viis aruande kohtu registriosakonda, siis nüüd tuleb leida see keegi, kes aruande informatsiooni esitaks läbi elektroonilise aruandesüsteemi.

Autor: Lemmi Kann, Anne Oja