2. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäeva küsimustele vastab Marko Aavik.

Kui paljud ettevõtted võivad teie hinnangul esitada tänavu majandusaasta aruande notari vahendusel, kuna nad ei suuda aruandesüsteemis vorme õigesti täita, soovivad mõned olulised andmed esitamata jätta või lihtsalt pelgavad elektroonilise allkirjastamise või printimiste-skännimiste kadalippu?

Seda on raske ennustada. Loodame, et aruandesüsteemi kaudu esitatakse vähemalt pool kõikidest majandusaasta aruannetest. Samas ei näe me selles ka probleemi, kui inimesed esimesel aastal uut süsteemi võõrastavad ja eelistavad aruande esitada notari kaudu. Selleks selline üleminekuvõimalus tänavu antud ongi.

Kas teil on andmeid, kui paljud aruanded on varasematel aastatel vigased olnud? Tänasel koolitusel mainiti, et elektrooniliselt esitatud aruannetest on varem olnud vigased umbes 10%, seejuures on olnud ka juhtumeid, kus bilansi aktiva ja passiva pool erineb miljonites kroonides.

Vormiliste puudustega aruandeid oli möödunud aastal tõesti umbes nii palju kui koolitusel mainiti, kuid siia on oluline lisada, et registripidaja ei kontrolli aruandeid sisuliselt.

Aruandluskeskkonnas koostatud aruanded ei saa aga enam sisaldada arvutus- või muid numbrivigu, sest aruandluskeskkonda on vastavad automaatkontrollid ja summeerimisreeglid sisse ehitatud.

Järgmisel aastal kaob notarite vahendusel toimuv majandusaruannete esitamise võimalus. Kuidas need ettevõtted, mille juhtorganites on vaid välismaalased, seejärel aruandeid esitada saavad?

Välismaalaste jaoks ei muutu põhimõtteliselt midagi – kuna aruanne tuleb esitada registrile eestikeelsena nagu ka varasemalt, koostab aruande nagu ka varasemalt suure tõenäosusega raamatupidaja. Pärast tuleb keskkonnas koostatud aruanne lihtsalt välja printida ja paberil allkirjastada ning raamatupidaja saab selle uuesti keskkonda laadida.

Kui välismaalane tahab siiski ise eestikeelse aruande koostada, saab ta aruandluskeskkonda siseneda nii ID-kaardi (Eesti, Belgia, Soome, Portugali ja Leedu mobiil-ID) kui internetipanga kaudu.

Millist reaktsiooni ootate MTÜde, SAde ja korteriühistute aruannete elektroonilisele esitamisele ja sellele järgnevale avalikustamisele äriregistris?

Me ei tegutse reaktsioonide ootel, vaid täidame seadust.

Autor: Lemmi Kann, Anne Oja