Notarid vahendavad kuni 20 000 majandusaruannet

Seda, kui suure hulga majandusaasta aruannete esitamiseks notari poole pöördutakse, on raske hinnata, rääkis Persidski, sest aruandeid saab esitada ka notari abita. Kui ühingu esindajal või aruande esitajal puudub ID-kaart või ta soovib mõnel muul põhjusel kasutada notari teenust, saab ta tänavu, mida loetakse n-ö üleminekuperioodiks, pöörduda aruande esitamiseks notari poole.

"Prognoosime, et teenuse kasutajate hulk on tõenäoliselt maksimaalselt 10 000–20 000. Eestis töötab 100 notarit ning notari kohta maksimaalselt 100-200 majandusaasta aruande edastamine ei ole probleemiks," sõnas Persidski. "Küll aga ei soovita aruande edastamist jätta juunikuu viimastele päevadele."

"Majandusaasta aruande edastamisel teenuse kuritarvitamise kasvu ei ole oodata, kuna sisuliselt jätkub aruannete esitamine sarnaselt senisele korrale, toimudes vaid elektroonilise aruandluskeskkonna kaudu," kommenteeris Persidski märkides, et notar fikseerib isiku, kes majandusaasta aruande toob. "Majandusaasta aruandes sisalduvate andmete õigsuse eest vastutab ühingu juhatus," sõnas jurist.

Tänasel e-aruande esitamise koolitusel räägiti ettevõtjatele, et süsteem ei lase äriregistrile esitada arvutuslikult vigast või näiteks auditeerimata aruannet, kui auditeerimine on ettevõttele kohustuslik.

Notarid ootavad hetkel veebis asuva aruandluskeskkonna valmimist, mille kaudu nad aruandeid esitada saaksid. Notar võtab aruande vahendamise eest 400 krooni, millele lisandub käibemaks.

Autor: Lemmi Kann, Anne Oja