Riigikohus andis postiljonidest FIE-de vaidluses õiguse Eesti Postile

Maksuhaldur püüdis vaidlusega saada selgust küsimuses, kas, millistel tingimustel ja kuidas saab maksustada töötajat, kes on vormistatud FIE-ks ja kes maksuhalduri arvates on hoopis töötaja, mitte ettevõtja. Selle probleemi maksuõiguslik lahendus ei saanud paraku kõigis maksuhalduri arvates olulistes punktides ühest vastust.

Maksu- ja Tolliameti ning AS Eesti Post vahel peetud vaidluse põhiküsimus seisnes selles, kas teatud postiljonidega sõlmitud lepingud olid töö- või käsunduslepingud ehk kas postiljonid olid posti laiali vedades füüsilisest isikust ettevõtjad või AS-i Eesti Post töötajad, selgitas MTA juriidilise osakonna juhataja Villy Lopman.

Maksuhaldur oli seisukohal, et tegemist on töösuhtega ja postiljonid ei ole ettevõtjad. Maksuhaldur leidis, et AS Eesti Post on ekslikult lugenud teatud enda töötajad FIEdeks. Vaidlus puudutas maapiirkondades töötavate postiljonide lepinguid.

AS Eesti Post ei nõustunud maksuhalduriga ning alustas kohtuvaidlust. Tallinna Halduskohus jagas AS-i Eesti Post seisukohta ja tühistas maksuotsuse.

Tallinna Ringkonnakohus aga oli sama meelt maksuhalduriga ning jättis maksuotsuse jõusse. AS Eesti Post esitas seejärel kassatsioonikaebuse Riigikohtusse.

Riigikohus rahuldas AS Eesti Post kassatsioonikaebuse, leides, et maksuhaldur oleks pidanud postiljonid kaasama maksumenetlusse. Maksuhaldur oli maksumenetluses küsitlenud 230 postiljoni 344-st, kuid Riigikohus ei pidanud seda piisavaks kaasamiseks haldusmenetluse mõttes. See rikkumine tõigi kaasa vaidlusaluse maksuotsuse tühistamise. Postiljonide kaasamise probleem ei tõusetunud ei Haldus- ega  Ringkonnakohtus.  

Riigikohus andis otsuses ka täpsustusi selle kohta, mis muutub ja millega peaks arvestama, kui postiljonide ja AS-i Eesti Post vaheline suhe ümber hinnatakse. Seejuures märkis kohus veel, et maksustamisel tuleb arvestada rakendatava meetme proportsionaalsust ja seda, et teatud juhtudel võib maksuhaldur jätta maksusumma määramata või sisse nõudmata.

Riigikohus nõustus halduskohtuga selles, et majandusliku tõlgendamise põhimõttest lähtuvalt võib maksuhaldur maksumenetluse käigus poolte vahel tehtud tehingutele anda teistsuguse, majanduslikule sisule vastava hinnangu (maksuhaldur oli lugenud postiljonidest FIEd töölepingu aluselt töötavateks töötajateks) ning määrata tasumisele kuuluva maksusumma, lähtudes tehingu majanduslikest tagajärgedest, kuid sellise sekkumise võimalus isikute omavahelistesse tehingutesse on piiratud.

Maksu määramiseks ei piisa aga lepingu ümberkvalifitseerimisest, vaid viidata tuleb maksu määramise õiguslikule alusele, käesoleval juhul kas MKS § 83 lg-le 4 või MKS §-le 84. Mõlema sätte puhul on vaja tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist. Kui AS Eesti Post on sõlminud teeseldud tehingu, aga maksueelist ei saanud, siis puudub õiguslik alus maksu määramiseks.

 Loe Riigikohtu lahendit SIIT.