13.11.09, 12:58

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas lõpetada töölepingut, kui töötaja lahkub ette hoiatamata

Tööturu olukorrast hoolimata leidub jätkuvalt töötajaid, kes ühel päeval enam tööle ei ilmu ning kaovadki tööandja silmist jäljetult. Kuidas sellisel juhul töölepingut lõpetada, kirjutab Äripäeva Tööjõuturu infokirjas tööinspektor-jurist Meeli Miidla-Vanatalu.

Lemmi Kann

Töötaja mobiil on välja lülitatud, e-kirjadele ei vastata, kodust antakse segaseid vastuseid või naaseb töötajale läkitatud kiri märkega “ei asu aadressil”. Sisuliselt on töötaja huvi töösuhte vastu kaotanud, aga mida tööandja sellises olukorras tegema peab?

Alustuseks ei saa tööandja eeldada töötaja pahatahtlikku käitumist. Seega on tööandjal soovitav saata töötajale e-kirja, väärt- või tähitud kirja, sms-i või faksi teel päring, miks töötaja ei ole tööle ilmunud ning palve teatada töölt puudumise põhjus ja eeldatav kestvus tööandja poolt märgitud kuupäevaks (mis peab olema mõistlik).

Sama kiri võib sisaldada ka hoiatust selles osas, mis võib töötajale järgneda, kui ta ei teata oma puudumise põhjust ja jätkab töölt puudumist.

Kui tööandjale määratud kuupäevaks vastust ei saabu või saab tööandja töötajalt endalt või kolmandatelt isikutelt asjakohase informatsiooni, et töötaja on asunud tööle teise tööandja juurde või viibib välismaal ja ei ole seejuures töövõimetu, tekib tööandjal õiguslik alus töösuhe erakorraliselt üles öelda.

Erakorralist ülesütlemist võimaldab töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lõige 1.

TLSi § 97 lõige 2eeldab ka erakorralisel ülesütlemisel etteteatamise tähtaegade järgimist sõltuvalt töötaja töösuhte kestusest selle tööandja juures.

Kuid sama paragrahvi kolmas lõige lubab erandkorras jätta nimetatud tähtaeg järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades, ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Tööandja peab ülesütlemist ja etteteatamistähtaja järgimata jätmist kindlasti põhjendama töötajale esitatavas ülesütlemisavalduses.

Kuna töötajal lasub vastutus tööandja ees seoses etteteatamata lahkumisega, siis peab tööandja hoolikalt jälgima töötajale esitatavate nõuete tähtaegu.

TLSi § 74 lõike 3 alusel on tööandjal õigus töölepingu ülesütlemisel põhjusel, et töötaja lahkus töölt ette teatamata, nõuda kahju hüvitamist.Seadus eeldab, et tööandjale tekkinud kahju suurus sellises olukorras vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule.

Kui tööandja suudab tõendada suurema kahju tekkimist, on tal võimalus võlaõigusseaduse § 127 alusel seegi töötajalt välja nõuda.

Äripäeva infolehte Tööjõuturg saab tellida SIIN.

Lemmi Kann

Seotud lood

Sisuturundus

03.09.24, 17:13

Kui klient jääb võlgu: efektiivseim nipp raha koju toomiseks

Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.

Kuidas lõpetada töölepingut, kui töötaja lahkub ette hoiatamata

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga