Autor: Lemmi Kann • 12. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Raamatupidaja.ee online-intervjuus küsis lugeja nõu kaubaveo autojuhile päevaraha maksmise kohta – autojuht veab 250 päeva aastas  Lääne-Euroopa teedel kaupa laiali, tuleb Eestisse vaid korra kahe kuu tagant nädalaks-kaheks ning läheb siis jälle.

 „Siiani olen maksnud päevaraha Eestist eemal veedetud päevade eest, mis kokku teeb aastas üle 250 päeva. Kas nii on õige?”KPMG Baltics ASi maksu- ja õigusnõustamise valdkonna juht Joel Zernask ja maksunõustaja Liina Mauring vastasid järgmist:Sarnast küsimust on Tallinna Ringkonnakohus analüüsinud oma otsuses haldusasjas nr 3-08-442 14. jaanuarist 2009 a.

Antud kaasuses oli vaidluse all autojuhtide töö tegemise kohta määratlemine maksuvabade päevarahade maksmise kontekstis. Kohus leidis, et olukorras, kus autojuhid teostasid Eestist algavaid kaubavedusid ning töö iseloomust tulenevalt neil püsiv töö tegemise asukoht puudus, oli põhjendatud Eesti Vabariigi määratlemine töölepingus töö tegemise kohana.

Kohtu hinnangul võis antud kaasuses töökoha määratlemisel lähtuda tööandja tegevuskohast, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud ning arvestada ka sellega, kus on auto peatuspaik koduriigis. Kokkuvõttes leidis kohus, et tegemist oli lähetusega ja päevarahade maksmine antud juhul oli põhjendatud.

Oleme seisukohal , et kui esitatud olukorras on samuti täidetud kohtu poolt viidatud põhilised tingimused: autosõidud algavad Eestist, tööandja asukoht on Eesti ja auto peatuspaik koduriigis on samuti tööandja asukoht, siis on põhjendatud autojuhi töökoha määratlemine Eestis. Sel juhul saab Eestist eemalviibimist käsitleda lähetusena ning päevarahade maksmine töölähetuse ajal on põhjendatud.