28. oktoober 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suurettevõtjad: käed eemale maksundusest!

Suurettevõtjad IMFi maksusüsteemi muutmise soovitusi ülemäära tõsiselt ei võta, sest raskel ajal ei ole mõtet hakata maksukorraldust reformima, küll aga tuleb üle vaadata sotsiaaltoetuste süsteem.

Esmaspäeval avalikustas IMF oma esialgse hinnangu Eesti kohta. Üldhinnang oli positiivne, kuid soovitati vaadata üle maksu- ja sotsiaaltoetuste süsteem ning mõelda pensionireformi peale.

Suurettevõtjad on ühte meelt sotsiaaltoetuste ümbertegemise suhtes. "On lausa inetu, kui 300kroonist lastetoetust makstakse ka jõukate vanemate lastele ja hädalistele enamaks raha ei jätku," oli investor Olari Taal kriitiline.

 Taali sõnul käitub Eesti sotsiaaltoetusi makstes nagu väga rikas Põhjala riik, kus on võimalik kõigile ühe kapaga valada.

"Mõned riigid maailmas toimivad veel nii, aga suurem osa on mõistnud, et toetama peab abivajajaid, mitte kõiki ühiskonnaliikmeid ühtmoodi," lausus Taal.

Mis puudutab maksusüsteemi ümbertegemist, siis panustaks Taal eelkõige 2011.-2012. aastatele, mil majanduskriis on taandunud.

Taal: terve maksusüsteem tuleks ümber teha

"Praegu peame valmistuma ajaks, mil majandus hakkab uuesti kasvama. Ajal, kui masu käib, ei ole mõtet maksusüsteemi ümber teha. Eestis oleks iseenesest aeg terve maksusüsteem ümber teha, sest iga ajastu jaoks on mingi kord hea, aga tulevikus ei pruugi praegune süsteem enam toimida. Olen näiteks seda meelt, et ettevõtete tulumaksu peaksime taastama," rääkis Taal.

Taali sõnul peaks rikkaks saamine olema võimalikult madalalt maksustatud. "Madalate tööjõukuludega ei peleta me noori inimesi Eestist ära. Kui aga ollakse juba rikkaks saanud, siis peaks vara ja luksus olema võimalikult kõrgelt maksustatud," arvas ärimees.

Käo: oleme IMFi jaoks liiga väike riik

Suurtööstur Jüri Käo on IMFi üsna positiivse hinnangu üle rõõmus.

"See annab Eestist väljapoole hea signaali. Samas ei võtaks ma väga tõsiselt IMFi üleskutseid muuta Eesti maksusüsteemi. Ükski rahvusvaheline organisatsioon ei ole seni suutnud meile sobivat mudelit välja pakkuda. Oleme nende silmis nii pisike ühik, et nad ei ole lihtsalt selliste mudelitega harjunud. Pigem peame hoidma enda maksusüsteemi stabiilsust ja järjepidevust," märkis Käo.

Tööandjate keskliidu esimees Tarmo Kriis rääkis Äripäevale, et kõige suurem küsimus on, kuidas vähendada jooksvaid eelarvelisi kulutusi. "Haldusreform on isegi praeguse seisuga pisut pikem teema. Riigi põhiküsimus on praegu ikkagi selles, kuidas teenida rohkem kui kulutada," ütles Kriis.

Tema hinnangul peaks maksusüsteemi reformimisega olema ettevaatlik.

"Ei tea ju, kuidas need uued maksud tööle hakkavad. Isiklikult eelistaksin mitte ühegi uue maksu kehtestamist. Keskkonnamaksud on niigi Eestis ülemäära kõrged. Seetõttu olen veendunud, et eelkõige peab maksusüsteem soosima eksportivat majandust. Kui midagi muuta või täiendada, siis peaks vaatama tarbimise maksustamise poole," rääkis tööandjate esindaja.

Kriis nentis, et meie sotsiaaltoetuste süsteem töötati tõepoolest välja ajal, kui majandus aina kasvas. "Nüüd on selge, et see on üsna ebaefektiivne ja riigile kulukas ülal pidada. Laustoetamise süsteemi, kus ka jõukamate vanemate lastele makstakse toetusi, peaks üle vaatama. Üle peaks vaatama ka kõikvõimalikud eel- ja eripensionid. Tavapensionide langetamisest ma isegi ei räägiks," arutles Kriis.

Kriis: ettevõtjaid pahandab omavalitsuste laristamine

Kriisi pahandab ka kohalike omavalitsuste juhtide kulutamine.

"Ettevõtjaid ärritas väga Äripäevas avaldatud vallajuhtide palgatabel. Kui seal väikese Luunja valla juht teenis mõni aasta tagasi ligi 100 000 krooni kuus, siis see on juba rahva raha varastamine. Need palgad maksab ju terve ühiskond kinni. Seetõttu ma ei näe mingit võimalust haldusreformi edasilükkamiseks," tähendas Kriis.

Tasub teada

IMFi hinnangu olulisemad punktid

-Eesti majanduse kasv taastub 2010. aasta keskpaigast.-Euro käibelevõtt 2011. aastal on võimalik, Eesti saab vajalike kriteeriumide täitmisega hakkama, kui vähendab 2010. aastal eelarvet 1% ulatuses SKPst.-Kiiresti tuleb ära teha strukturaalsed reformid.-Vaadata üle sotsiaaltoetuste jagamise süsteem.-Maksubaasi tuleb laiendada. Kaotama peab käibemaksu- ja tulumaksuerisused, kaaluda võiks keskkonna- ja kinnisvaramaksu kehtestamist.-Keskpikas perspektiivis on vajalik pensionireform.

Autor: Lemmi Kann, Kadri Paas

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700