• 26.10.09, 14:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

IMF: euro on Eestil käeulatuses

Täna Eesti Pangas IMFi Eesti visiidist ülevaadet andnud IMFi missiooni juht Christoph Rosenberg ütles, et Eesti Valitsuse praeguste ja varasemate jõupingutuste tulemusel on euro saavutamine käeulatuses.
„Rasketes oludes on see väga suur saavutus,“ ütles Rosenberg.
IMFi prognoosi järgi langeb inflatsioon Eestis selle aasta lõpuks alla Maastrichti kriteeriumides nõutud ülempiiri ning ka eelarvekriteeriumi täitmine on üsna tõenäoline.
„Väljastpoolt tulijale on lausa uskumatu, et defitsiit tuleb 3%,“ ütles Rosenberg. „See on märkimisväärne saavutus, kui vaadata regioonis teisi suure majanduslangusega riike. Eesti mõistlik poliitika on end ära tasunud,“ jätkas Rosenberg, rõhutades heal ajal kogutud reservide tähtsust.
IMFi prognoosi järgi suudab Eesti 2009. aastal hoida eelarvedefitsiidi Maastrichti tingimustes nõutud 3% piiris. 2010. aastaga on juba keerulisem – selle aasta kohta arvab IMF, et Eesti peaks rakendama praegu kavandatust täiendavaid meetmeid ca 1% ulatuses SKPst.
Rosenbergi sõnul on IMFi tuleva aasta Eesti majandusprognoos mõnevõrra ettevaatlikum kui Eesti Pangal ja rahandusministeeriumil. Tänavu prognoosib IMF Eestis 14% suurust SKP langust ning tööpuuduse kasvu aasta lõpuks 16%le.
„Need täiendavad meetmed tuleks käiku lasta pigem varem kui hiljem,“ ütles Rosenberg, lisades, et strukturaalsed püsiva iseloomuga reformid suurendaks ühtlasi Eesti eelarvepoliitika usaldusväärsust eurokriteeriumidele vastavuse hindamisel.
Rosenberg rõhutas, et majanduskasv enam buumiaegsel tasemel ei taastu ning eelarveolukord ei parane. Kärped on vältimatud.
Võimalikest täiendavatest meetmetest, mida Eesti ametivõimudega IMFi visiidi ajal arutati, nimetas Rosenberg näiteks muudatusi vanemahüvitise süsteemis, mis olevat Eestis muu maailmaga võrreldes ehk liiga helde. Samuti käibemaksu ja tulumaksu erandite kaotamist ja erinevate keskkonnamaksude kehtestamist.
Kokku tõi Rosenberg välja kolm peamist valdkonda, kuhu Eesti valitsus peaks praegu oma tähelepanu koondama. Eelarvesektorile ja vajalikele kärbetele lisaks riigi konkurentsivõime tõstmisele, kus palkade alanemine ja uus tööturu seadus on Rosenbergi sõnul samm õiges suunas. Kolmas tähelepanu vajav valdkond on finantssektor, mis on kriisis seni tänu puhvritele hästi vastu pannud, ja erasektori suur võlakoorem. 
Autor: Lemmi Kann, Sirje Rank

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele