• 14.07.09, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 päeva

Uue ravikindlustuse seaduse järgi on alates 1. juulist rasedus-ja sünnituspuhkuste kestvus kõikidel juhtudel 140 päeva.
Haigekassa teatab, et maksab sünnitushüvitist rasedus- ja sünnituspuhkusel olevale naisele. Hüvitisele on õigus vaid enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist töötanud ja kindlustuskaitset omaval naisel. Rasedus- ja sünnituspuhkus kestab 140 päeva.
Sünnitushüvitist makstakse töövõimetuslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates ning ühe kalendripäeva eest 100% kalendripäeva keskmisest tulust (arvutatuna eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult).
NB! Vanemahüvitist maksab Sotsiaalkindlustusamet (www.ensib.ee) kõigile sünnitajatele.
Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämise varaseimat hetke kehtiv seadusandlus ei sätesta, tavapärane sünnituspuhkuse algus jääb vahemikku 30-70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva (30.-34. rasedusnädal). Kui naine jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva, on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest. Jäädes sünnituspuhkusele hiljem, peab arst vähendama vastavalt ka sünnituslehe kestust, misläbi kahaneb hüvitis nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäädi.
Kui raseduse ajal kergendati arsti otsuse alusel raseda töö- või teenistuskohustusi või viidi ta üle teisele tööle, siis on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest vaid juhul, kui ta jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Kui kirjeldatud juhul jääb naine sünnituspuhkusele hiljem, peab arst vähendama vastavalt ka sünnituslehe kestust, misläbi kahaneb hüvitis nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäädi.
Kui sünnitanud naisel on kahtlusi talle väljastatud sünnituslehe perioodi õigsuses, siis peaks ta esmalt pöörduma sünnitusabi osutanud raviasutuse sünnitusosakonna juhataja poole. Kui sünnitus toimub enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist, väljastatakse sünnitusleht sünnitamise kuupäevast. Ka sellisel juhul märgitakse sünnituslehele eeldatava sünnitamise kuupäeva lahtrisse raseduskaardile märgitud eeldatav sünnitamise kuupäev.
Uus sünnituspuhkus lapsehoolduspuhkuse ajal
Lapsehoolduspuhkusel viibiv naine, kes soovib võtta uut rasedus- ja sünnituspuhkust ning saada selle eest sünnitushüvitist, peab lapsehoolduspuhkuse katkestama. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks. Märkides avaldusele lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks rasedus- ja sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema. Avaldus tuleb tööandjale esitada enne sünnituspuhkuse algust piisava ajavaruga (vähemalt 15-30 päeva varem), et tööandja ja haigekassa jõuaksid kindlustuse õigeaegselt vormistada.
Sünnitushüvitise arvutamise näide:
Mari töötas töölepingu alusel ja jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele 2009. aasta juulis. Seega arvutatakse tema hüvitis 2008. aasta sotsiaalmaksu põhjal. Mari eest maksti 2008. aastal sotsiaalmaksu 42 900 krooni, seega oli tema sotsiaalmaksuga maksustatav tulu kokku: 42 900/ 0,33 = 130 000 krooni. keskmine tulu kalendripäeva kohta oli 130 000 /365 = 356.16 krooni.
Sünnitushüvitist saab Mari 140 päeva eest: 140 X 356.16 = 49 862.40 krooni. Summalt peetakse kinni tulumaks 10 471,10 krooni, seega maksab haigekassa Mari pangaarvele sünnitushüvitist 39 391 krooni.
Sünnitushüvitise arvutamine kui naine jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljem kui 30 päeva raseduskaardile märgitud sünnitamise tähtajast:
Riina töötab firma juhatuse liikmena ja jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele 2009. aasta 10 juulil, tema raseduskaardile kantud eeldatav sünnitamise kuupäev, mis kantakse töövõimetuslehele, on 30. juuli. Kuna Riina jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vaid 20 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva on arst kohustatud talle väljastama sünnituslehe, mille kestus on 10 päeva võrra 140 päevast lühem. Riina eest maksti 2008. aastal sotsiaalmaksu 49 500 krooni, seega oli tema sotsiaalmaksuga maksustatav tulu kokku: 49 500/ 0,33 = 150 000 krooni. keskmine tulu kalendripäeva kohta oli 150 000 /365 = 410.96 krooni. Sünnitushüvitist saab Riina 130 päeva eest: 130 X 410.16 = 53 424.66 krooni. Summalt peetakse kinni tulumaks 11 219,18 krooni, seega maksab haigekassa Riina pangaarvele sünnitushüvitist 42 205 krooni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele