Pikka aega on Eestis üksikisiku tulu- ja sotsiaalmaksu optimeerimiseks kasutatud osaühinguid. Ikka nii, et inimene on ühe osaühingu ainuosanik ja ainus juhatuse liige ning ühtegi töötajat osaühingul pole, küll aga osutab osaühing kuidagi teenuseid, näiteks miljoni krooni eest aastas.
Faktiliselt teeb see inimene läbi osaühingu tööd ja saab tasu mitte töötasuna, vaid dividendidena. Selline skeem on nii levinud, et hinnanguliselt jäi eelmisel aastal riigil palga dividendidena väljavõtmise tõttu saamata ligi 200 miljonit krooni sotsiaalmaksu.
Praeguses majandussituatsioonis ei vaata maksuamet sellele enam läbi sõrmede. Juunikuus jõustus esimene kohtulahend, kus kohtud tunnistasid maksuameti õigust hinnata, kas mingi väljamakse näol on tegemist dividendi, juhatuse liikme tasu või töötasuga, ja vastavalt ka maksu määrata. Kohus leidis, et maksustades tuleb ettevõtjaid kohelda võrdselt. Põhjendatud pole maksueelise andmine ettevõtetele, kus osanikeks olevatele töötajatele makstakse palka summades, mis jäävad oluliselt alla sellise töö eest tööturul makstavale tasule. Selles vaidluses maksuamet siiski enda määratud makse kätte ei saanud, kuna kohus leidis, et maksusumma suurus ei olnud juhendite puudumise tõttu maksumaksjale ette nähtav. Seetõttu ongi maksuamet koostamas nüüd juhendit, mille abil saaks maksusummast ettekujutuse.
Varem või hiljem leiab ka mõni arstile kuuluv osaühing ennast kohtupingist. Hakatakse arvutama, kui palju tulu- ja sotsiaalmaksu tuleb osaühingul riigile maksta dividendidelt, mis arstile varem maksti. Seega on aeg maksude optimeerimise skeemid üle vaadata.
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.