12. mai 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juhtkonna kohustused aastaaruandes

Juhtkonna hinnangud võivad väga oluliselt muuta ettevõtte majandustulemust ning seda, kas aruanne ikka kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

Audiitor ega raamatupidaja ei hinda vara ega kohustuse väärtust ettevõtte bilansis, vaid asjakohaste hinnangute andmine on juhtkonna kohustus. Audiitori ülesanne on kontrollida juhtkonna hinnagute põhjendatust ning avaldada selle kohta oma arvamust.

Raamatupidamise Toimkonna juhendites (RTJ) ei ole olulisi muudatusi toimunud, aga siiski on 2008. aastaaruande koostamine keerulisem kui esmapilgul näib. Negatiivseks pöördunud majanduskasv sunnib tähelepanu pöörama hoopis teistele sätetele RTJ-s kui eelmistel aastatel. Meie arvates on audiitoritel kõige kriitilisemaks kontrolli valdkonnaks 2008. aasta aruannetes juhtkonnapoolsed hinnangud või sageli lausa nende andmata jätmine. Siinkohal oleks paslik korrata, et ei audiitor ega raamatupidaja hinda vara ega kohustuse väärtust ettevõtte bilansis, vaid asjakohaste hinnangute andmine on juhtkonna kohustus. Audiitori ülesanne on kontrollida juhtkonna hinnangute põhjendatust ning avaldada selle kohta oma arvamust. Ka detsembris 2008 toimunud Audiitorkogu teabepäeval juhiti veel kord kõikide audiitorite tähelepanu muutunud majanduskeskkonna mõjudele raamatupidamisaruannetele ja auditi riskidele.  

Hinnangute mõju majandustulemustele

Juhtkonna hinnangud võivad väga oluliselt muuta ettevõtte majandustulemust ning seda, kas aruanne ikka kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Äriseadustiku järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning selle nõude täitmata jätmisele (näiteks hinnangute andmata jätmisele) võib järgneda juhatuse liikme nii kriminaalõiguslik kui ka tsiviilõiguslik vastutus.

Hetkel on meil üleilmne majanduslangus, mistõttu ei jää majanduslangusest puutumata ilmselt ükski majandussektor. Seetõttu puudutab varade ja kohustuste väärtusele hinnangute andmine 2008. aasta aruandes kõiki ettevõtjaid. Nendes valdkondades, kus kriis on suurem, on eeldatavasti ümberhindluse summad suuremad. Kinnisvaraettevõtjad, kes on kinnisvarainvesteeringuid kajastanud õiglase väärtuse meetodil, on juba ümberhindlustega harjunud, ainult et sel aastal on ümberhindluse summa ees eeldatavasti miinusmärk.

Vara väärtuse test

RTJ-s nr 5 on sätestatud, et vara väärtuse test tuleb vara suhtes läbi viia, kui on märke, et sarnaste varade turuväärtus on langenud, üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvenenud, varade füüsiline seisund on järsult halvenenud, varast saadavad tulud on planeeritust väiksemad, ettevõte kavatseb lõpetada mõningaid tegevusvaldkondi või sulgeda osakondi jms. Vara väärtuse testil leitakse vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) ja vara kasutusväärtus ehk vara tulutootmise võime ning vara bilansiline maksumus hinnatakse alla ainult siis, kui need mõlemad leitud väärtused on madalamad kui bilansiline väärtus. Vara hinnatakse alla suurema väärtuseni leitud õiglasest väärtusest ja kasutusväärtusest.

Monetaarsete varade ja kohustuste ümberhindamine

Vara väärtuse test pole kaugeltki ainus, mida juhatus paljudel juhtudel läbi viima peab. Lisaks sellele tuleb tähelepanu pöörata, et välisvaluutas noteeritud monetaarsed varad ja kohustused oleksid nõuetekohaselt bilansipäevaga ümber hinnatud. Samuti tuleb anda omapoolne klassifitseeriv hinnang, kas tegu on lühi- või pikaajalise vara või kohustusega. Näiteks on väga paljudes krediidiasutuste laenulepingutes sees eritingimused, millega laenusaaja kohustub hoidma mingit teatud omakapitali taset, EBITDA suurust, likviidsuskordajat vms finantsnäitajat. Nende eritingimuste rikkumisel on lepingutes sageli sätestatud laenuandja õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, mis aga tähendab, et seni bilansis pikaajalisena kajastatud pangalaen tuleks ümber hinnata lühiajaliseks, kui puuduvad muud kokkulepped laenuandjaga.

Varude väärtus

Varud tuleb bilansis kajastada kas soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, olenevalt, kumb neist näitajatest on madalam. Viimase aja jae- ja hulgikaupmeeste suured allahindlused varudest lahtisaamiseks viitavad, et neto realiseerimismaksumus võib kohati olla madalam kui soetushind ning need varud tuleks alla hinnata realiseerimismaksumusse. Tootmisettevõtetel on oluline tähele panna, et varude omahinda tohib kapitaliseerida ainult tootmise üldkulusid, mis vastavad normaalsele tootmismahule, ning ülejäänud osa tootmise üldkuludest tuleb kajastada kohe kuluna kasumiaruandes.

Nõuete hindamine

Nõuete hindamisel peab kindlasti arvesse võtma, et negatiivne majanduskasv vähendab nõuete laekumise tõenäosust, ning siin ei maksaks endale illusioone luua, et kõik nõuded laekuvad. Nõuete laekumise tõenäosust suurendab lisatagatiste saamine võlausaldajalt. Samas kuulub juhataja hoolsuskohustuste hulka muidugi kohustus võlgade sissenõudmisega aktiivselt tegeleda, sest sellega viivitamisel vähenevad ka suure tõenäosusega võimalused raha kättesaamiseks. Tulevaste nõuete paremaks haldamiseks on mõistlik kriitilise pilguga üle vaadata ka senikehtinud makse- ja tarnetingimused.

Kohustuste hindamine

Kohustuste poolelt tuleks kindlasti hinnata, kas kõik vajalikud eraldised on moodustatud ning bilansivälised kohustused lisades korrektselt avalikustatud. Bilansis tuleb eraldised moodustada kõikide selliste kohustuste kohta, mille suhtes lasub ettevõttel enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus, kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Näideteks eraldistest, mille kohta peab juhatus kindlasti omapoolse hinnangu andma, on lepinguliselt antud garantiid ja müüja seadusjärgne garantiiline vastutus (vastutus kauba vastavuse eest), kuid ka teiste isikute kohustuste tagatiseks kolmandatele osapooltele antud tagatised (näiteks antud käendused ja garantiid, hüpoteegid kinnisvaral, mis tagavad kolmandate isikute kohustusi), kohtuvaidlused, kahjulikud lepingud, koondamiseraldised, tootmisüksuste sulgemisega seotud kulutused (nt leppetrahvid, üürimaksed üürilepingu lõpuni), keskkonnakahjustused jms.

Majandustulemuste õiglane hinnang

Aastaaruanded koostatakse üldjuhul eeldusel, et on tagatud tegevuse jätkuvus. Nii mõnegi ettevõte puhul ei pruugi aga see eeldus pärast varade ja kohustuste kohta hinnangute andmist enam õigeks osutuda ning võib olla vajalik alustada saneerimis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust.

Ettevõtted on majanduse tõusu ajal harjunud, et veidi halvemast olukorrast tullakse ehk ikka välja ja järgmine aasta tuleb parem kui eelmine. Tänases majandusolukorras võib aga selliste lootuste hellitamine valusalt kätte maksta ning äriühingute organid peavad oma hoolsuskohustuste täitmisel äriühingu varade väärtuse ja üldise majandusliku seisundi hindamisel olema konservatiivsed ja valima õiged hindamismeetodid. Mingil juhul ei või jääda lootma imedele ja jätta varade ümberhindamist tegemata.

Käesolevas majandussituatsioonis võivad eeldused ettevõtete ellujäämiseks muutuda väga kiiresti, seepärast on oluline, et äriühingute juhatused jälgiksid ettevõtte varade väärtust pidevalt ja valitaks õige hindamismeetod. Nii võib tekkida olukord, kus kallilt ostetud varal ei ole ei müügi- ega kasutusväätust, mistõttu tuleb see vara alla hinnata, kuid samas on müügiväärtuseta asjal piisav kasutusväärtus, mistõttu pole selle asja ümberhindamine vajalik.

Juhatuse vastutus

Tänases majandusolukorras, kus varade väärtus on väga volatiilne, peab juhtkond andma hinnangu eelkõige varade väärtuse kohta. Varade allahindluse tagajärjel võib piiratud vastutusega äriühingul[1] tekkida puudulik netovara äriseadustiku mõistes, mis omakorda tähendab, et juhatus on kohustustud kokku kutsuma üldkoosoleku, kus osanikud otsustavad äriühingu edasise saatuse (Äriseadustiku § 176 § 301). Kirjeldatud juhul on üldkoosoleku kokkukutsumata jätmine käsitletav kuriteona, sest üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmise eest, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osa- või aktsiakapitali alammäära (mis on vastavalt 40 000 krooni ja 400 000 krooni), näeb karistusseadustiku § 380 ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seadusesätted netovara vastavuses hoidmiseks äriseadustikus ja osanike koosoleku kokkukutsumise nõude eiramise eest karistusseadustikus ette nähtud karistus on ettevõtete usaldusväärsuse ja sellega ka majanduse usaldusväärsuse tagamiseks. Osaühing ja aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühingud, mis vastutavad oma kohustuste eest oma vara piires. Varade reaalse hindamise nõue ja netovara vastavuse sätete mõte ongi selles, et äriühingu võlausaldajatel oleks äriühinguga suhtlemisel teatud kindlus äriühingu varalise seisu suhtes.

Vara ümber hindamata jätmisel muutub valeks äriühingu bilanss ning seega äriühingu raamatupidamisandmed. Raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või raamatupidamises ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, näeb karistusseadustiku § 381¹ lg 1 ette kriminaalõigusliku vastutuse rahalise karistuse või kuni üheaastase vanglakaristuse näol. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ülalmärgitud rikkumiste eest, kui kohus kuulutab välja maksukohustuslase pankroti või lõpetab selle raugemise tõttu rahalise karistuse, ette lausa kuni kolme aastase vangistuse. Selle normi mõte on taaskord tagada olukord, kus ettevõtluses toimivad isikud oleksid usaldusväärsed.

Nagu eespool kirjas, võib ümberhindamise menetluse alustamisega viivitamine kaasa tuua juhtkonna vastutuse, nagu ka see, kui juhtkond jätab omapoolsed hinnangud üleüldse andmata. Seetõttu tasuks vajalikud varade ja kohustuste ümberhindlused juhtkonnapoolsete riskide maandamiseks kohe ja täies mahus ära teha. See, et vara või kohustuse väärtust on raske hinnata, ei tähenda, et saaks hinnangu jätmisest loobuda. Arvata võib, et nii mõnegi juhtkonnapoolse hinnangu osas võib audiitoril olla teistsugune arvamus, mistõttu võib ennustada, et nö puhaste järeldusotsuste kõrval võib 2008. aasta aruannete juures eelmiste aastatega võrreldes märksa sagedamini näha märkustega ja teisi modifitseeritud järeldusotsuseid. Märkusega audiitori järeldusotsus annab signaali äriühingu äripartneritele ja võlausaldajatele selle kohta, et äriühingus ei pruugi kõik kõige paremas korras olla.

Halbadel aegadel tuleb teha julgeid ja otsustavaid samme ning olukorras, kus ettevõte jätkusuutlikkus on küsimärgi all, kuid ei ole veel saabunud maksejõuetust, tuleb kiiresti otsustada kas ettevõtte likvideerimine või saneerimine. Ettevõtte tervise näilist parandamist varade väärtuse ebaõige kajastamisega võib võrrelda aga loteriiga, mille halvim tulemus ei ole mitte tühi loos, vaid kriminaalkaristus.

[1] Käesolevas artiklis on käsitletud piiratud vastutusega äriühinguna üksnes osaühingut ja aktsiaseltsi, lisaks kehtib artiklis toodu mõningate erisustega ka tulundusühistu suhtes.

Loe lisaks Vara väärtuse languse test  

Ebatõenäoliselt laekuvate arvete analüüs ja hindamise meetodid

Majandusaasta lõpetamine, 2.osa

Majandusaasta lõpetamine, 1.osa

Muudatused 2008.a majandusaasta aruandes

Raamatupidamise korraldamine enne ettevõtte müüki

Autor: Mart Nõmper, Kaarel Tammar

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700