Töötukassa: maksemäära tuleb tõsta

Märtsi lõpunädalal saabus rahandusministeeriumi värske majandusprognoos, mille põhjal tegime uued arvutused töötukassa tulude ja kulude ning töötuskindlustuse rahastamiseks vajalike maksemäärade kohta.  

Majanduslanguse mõjul on töötukassa tulud vähenenud ja kulud hüppeliselt kasvanud. Juba selle aasta esimestel kuudel laekus töötuskindlustusmaksetest märgatavalt vähem raha kui kulus hüvitiste maksmiseks. Nii pidime hüvitiste maksmiseks võtma 425 miljonit krooni varasematel aastatel 

Lisaks erakordselt halvale tööturuseisule suurendavad meie kulutusi 1. juulist jõustuvad töötuskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendavad hüvitiste saajate ringi ja suurendavad hüvitisi.

Värskele rahandusministeeriumi kevadprognoosile tuginevad arvutused näitavad, et majanduslanguse, töötute arvu kiire kasvu ning seadusemuudatuste koosmõjul võivad töötukassa selle aasta kulud ulatuda 3,4 miljardi kroonini.  

Kuna töötukassa kulud ja tulud sõltuvad väga tugevalt majandusolukorrast, siis on selge, et veel kehvemates tingimustes tekiks rahapuudus kiiremini. Seda näitab ka rahandusministeeriumi riskiprognoosi „läbimängimine", mille kohaselt tõuseb  

Niisiis on täiesti selge, et praeguses majandusolukorras ei piisa 1,5-protsendisest maksemäärast rohkematele inimestele suuremate hüvitiste maksmiseks. Ei aitaks seegi, kui maksemäära oleks tõstetud 1,5 protsendini juba tänavu jaanuarist, nagu peaminister soovitas. See toonuks töötukassase 2009. aasta esimeses pooles 220 miljonit lisakrooni, mis aga pärast 1. juuli muudatusi töötuskindlustuses ei kataks isegi ühe kuu kulutusi.  

Tõsiasi on, et töölepingu seadusega kokkulepitud töötuskindlustuse muudatuste elluviimiseks tuleb maksemäära täiendavalt tõsta.

Kas rohkematele inimestele suuremate hüvitiste maksmiseks maksukoormuse tõstmine on õige samm või peaks töötuskindlustuse heldemaks muutmise parematele aegadele edasi lükkama?

Töötukassa pädevuses ei ole selliseid otsuseid teha ega seadusi välja töötada. Samuti ei saa meie nende jõustumist edasi lükata. Kokkulepitud hüvede ja nende hinna mõistlikkuse üle arutledes tasub siiski meelde tuletada, mis oli muudatuste algatamise eesmärk. Selleks oli turvalise paindlikkuse saavutamine tööturul, mis tähendab, et töötajate värbamine ja vallandamine on tööandjale suhteliselt lihtne ja odav, kuid töötajatele on töö kaotuse korral tagatud hea sotsiaalne kaitse (ehk töötuskindlustus) ning abi uue töö leidmiseks (ehk aktiivsed tööturumeetmed).

Seega peame eelkõige vastama küsimusele, kui palju oleme soovitud turvalise paindlikkuse eest valmis maksma. Töötukassa pakkus poliitikakujundajatele ja otsustajatele analüütilist tuge uue töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse muudatuste üle peetud läbirääkimiste ajal ja teeme seda ka nüüd.

Töötuskindlustuse heldemaks muutmise hind sõltub otseselt sellest, millises majandusolukorras neid muudatusi ellu viia. Selle piltlikustamiseks koondasime 2008. aasta kevadest alates tehtud arvutuste tulemused allolevasse tabelisse:

 

Kuna kõige värskemad prognoosid ennustavad meile kõige kehvemat tööturuolukorda, siis on nende alusel arvutatud minimaalselt vajalikud maksemäärad ka kõige kõrgemad. Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi tingimustes piisab muudatuste jõustamiseks kokku 4,2 protsendi kõrgusest maksemäärast. Rahandusministeeriumi uue musta stsenaariumi tingimustes on  

Kui tööturu olukord paraneb, hakkab töötukassa vara nende maksemäärade juures taas kasvama. Praegusest kogemusest üheskoos õppides suudame siis loodetavasti maksemäära kiire langetamise kiusatusele vastu seista ja järgmiseks mõõnaks paremini valmistuda.