Kuidas maksuamet käitub nendega, kes sihilikult osa tulust deklareerimata jätavad?
"Pärast tulude deklareerimist toimub riskianalüüs ja isikud, kelle puhul tekib kahtlus, et osa tulu on jäetud deklareerimata, lähevad kontrolli. Maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest on võimalus karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut," ähvardas Aav.
Mida peaks siis tegema, et trahvist pääseda?
"Tuleb kontrollida, kas kõik andmed, mis on eeltäidetud deklaratsioonile kantud, on õiged. Meelde tuletaks ka asju, mille suhtes kõige enam eksima kiputakse: lastesoodustuse kasutamise korral tuleb täita ka maksustamisperioodil saadud laste tulud; eluasemelaenu intresside tasumise tõend tuleb internetipanga kaudu maksuametile ise elektroonselt edastada. Uuendus on see, et eluasemelaenude juures tuleb maksumaksjal märkida soetatud eluaseme kinnistu number või maatüki katastritunnus," loetles Aav.
Deklaratsioonile peab kandma ka need andmed, mis ei ole eeltäidetule kantud. "Näiteks välismaa tulud, kasu vara ning kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest, üüri- ja renditulud jne," nimetas ta.
Eesti deklaratsiooni nähes vajub poolakal suu lahti
ASi Ernst&Young Baltic partner Ranno Tingas rõhutas, et kui maksustamisperioodil ei ole tehtud maksukohustuse suurust mõjutavaid tehinguid, siis deklareerimise ajal ei ole enam seaduslikke võimalusi tulusid vähendada.
"Eesti maksusüsteem on äärmiselt lihtne ja loogiline. Kui olen füüsilise isiku tuludeklaratsiooni A-vormi näidanud Poola kolleegidele, siis neil on suu lahti vajunud. Ja mingist viiepäevasest tulumaksutagastusest ei tasu seal unistadagi!" kiitis Tingas.