Raamatupidamise korraldamine enne ettevõtte müüki

Ettevõtte finantsosakond ja raamatupidamine

ahetult enne müüki

Eesti

peaaegu ebaolulistest faktidest

aluste ja põhjendusteni

Olulised küsimused, mis tekivad: ·

        

·        

Uue investori peamine mure on, mis saab ettevõttest siis, kui nn infopangad

ettevõttest

lahkuvad. Kas ettevõte on pärast seda jätkusuutlik või mitte?  

Seega peaksid ettevalmistused müügiks algama juba aastaid enne müüki, kui luuakse jätkusuutlikku organisatsiooni, mis ei ole üles ehitatud paari inimese peas olevale infole, vaid on läbipaistev tulevastele investoritele. Mida vähem ebamääraseid faktoreid investorile jääb, seda väiksem on investori risk ja seda kõrgemat hinda on ta valmis ettevõtte eest maksma.  

Milleks peaks valmis olema ettevõtte finantsosakond ettevõtte müügi korral? 

Ettevõtte müügi korral tekib omanikel alati

küsimus: mis

Seega tõenäoliselt esimene asi müügiprotsessi juures, millega ettevõtte finantsosakond kokku puutub, on ettevõtte hindamine või nõustajatele hindamiseks sisendinformatsiooni andmine. Hindamise meetodeid on väga erinevaid. Meetodi valik finantsturgudel mittekaubeldavate ettevõtete puhul sõltub hinnatavast varast, selle kasutamise eesmärgist ja tavadest ning selle vara väärtust enim kujundavatest väärtusteguritest. Enim kasutatud ettevõtte sisendtegureid arvestavad meetodid on näiteks diskonteeritud rahavoogude meetod ning netovarade meetod. 

Diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutatakse enamjaolt jätkuvate ettevõtete puhul, mille

väärtus

ettevõtte

Netovarade meetodit kasutatakse enamjaolt juhtumites, kus ettevõtte väärtus tuleneb ettevõtte varadest. Netovarade meetodil põhinevat hindamist teostatakse sageli kinnisvaradega tegelevates ettevõtetes, aktsia- ja investeeringuportfelle omavates ettevõtetes, valdusettevõtetes ja teistes ettevõtetes, mille põhiline tegevus on seotud teatavate varade hoidmisega ja nendesse investeerimisega, samuti ettevõtetes, mille tegevus ei ole jätkuv. Netovarade meetodi puhul hinnatakse ettevõtte varad ja kohustused eraldiseisvalt turuväärtusesse ja saadakse ettevõtte hind. Sellisel juhul ootab ettevõtte finantsosakonda ees ettevõtte varade hindamine turuväärtusele või nõustajatele hindamiseks vajaliku informatsiooni andmine. 

Kui potentsiaalse ostjaga on jõutud esmase kokkuleppeni ettevõtte ostu-müügi asjas, soovib ostja kindlasti enne lõplikke hinnakokkuleppeid ettevõttes läbi viia due diligence’i. 

Due diligence on põhjalik äri-, finants-, juriidiline ja majanduslik analüüs investeerimis- või tehinguprojekti kohta.  

Sellest tulenevalt on soovitatav enne müügiprotsessi alustamist teostada ettevõttesisene kontroll. Kuigi tegelikkuses peaks ettevõtte raamatupidamine olema kogu aeg nii korras, et enne müüki poleks vaja erilisi ettevalmistusi teha, võivad due diligence´i  käigus ilmneda raamatupidamises vead ja maksuriskid. Avastatud vead ja maksuriskid võivad osutuda emotsionaalselt kulukamaks kui nad tegelikkuses on. Sellest tulenevalt on probleemide avastamisel mõistlik need enne müügiprotsessi algust parandada ja korrigeerida.    

Raamatupidamise kontroll 

Sisemine raamatupidamise kontroll enne müügitehingut ei erine palju ettevalmistustest ettevõtte auditeerimiseks

või

Veenduge, et olemas oleks kõik osanike, nõukogu ja

juhatuse

Raamatupidamise sise-eeskirjade ajakohasus ning tehingute toimumine vastavalt eeskirjades kirjeldatule on olulisem, kui sageli arvatakse. Alustuseks võiks kontrollida varade inventuuride ja hindamiste vastavust sise-eeskirjadele. 

Saldoandmiku võrdlus

bilansi

Bilansi ülevaatus ülevalt alla kontode kaupa on kindlasti rutiin, mis ei vaja meenutamist.  

Esmalt sularahakassa, mis peaks sisaldama seda summat raha, mis seal bilansi järgi olema peaks. Kuigi sise-eeskiri nõuab inventuuri teostamist ainult bilansipäeval, oleks soovituslik teostada see ka müügiprotsessi ajal. See lisab ostjale kindlustunnet ja emotsionaalset väärtust, et aruandlus on adekvaatne. Kui kassas on

natuke

Müügireskontrat korrastatakse keskmiselt kord aastas, aga sagedamini tehes oleks see töö oluliselt lihtsam. Kui on nõudeid, mida mingil põhjusel ei saa

reskontras

tuleks panna

Kindlasti tasub üle kontrollida, kas faktooringud on õigesti kajastatud. Oluline on seejuures, kas tegemist on regressiõigusega või -õiguseta faktooringuga. Regressiõigusega faktooringuid kajastatakse bilansis kui nõude tagatisel võetud laenu ehk siis faktooringu aluseks olev nõue peab bilansis olemas olema.

Teine pool võetakse passivas üles kohustusena panga ees.

Laoinventuur ei ole müügiprotsessis välditav. Seadus lubab kasutada kuni kahe kuu vanuseid inventuure, aga

mõnes

Ettemaksetega võivad kaasneda mõningad tabelarvutuse tabelid. Peaks üle vaatama, et bilanss läheks kokku nende tabelitega ning et tabelarvutuse tabelid oleksid nii vormistatud, et ka kolmas inimene nendest ilma

raskusteta

arvetele,

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluste korrektsus ning õigeaegsus on alati kohad, mida raamatupidamise kontrollijad vaatavad. Põhivara on samuti faktor, mille suhtes teise osapoole kõrgendatud huvi on mõistetav. Seda eriti olukorras, kui jääkväärtus ei lange turuväärtusega kokku. Kuigi näiliselt lihtne, esineb aeg ajalt vigu kulumi arvestuses, eriti juhul, kui on toimunud põhivara müük. Võrrelge bilansi vastavat kontot mitte ainult põhivara nimekirja soetusmaksumuse veeruga, vaid ka põhivara nimekirja amortisatsiooni veeruga. Seal võib esineda vigu. 

Kohustuste osa pole keeruline. Võlad tarnijatele tuleks üle vaadata lähtuvalt samadest põhimõtetest nagu laekumised. Unustada ei tohiks faktooringu võlgu. Panga- ja liisinguvõlgade saldot saab üldjuhul internetist kontrollida. Need võivad paigast ära minna, sest intressid muutuvad korrelatsioonis EURIBORiga. Kui kohustusi on mitu, siis intressid muutuvad päris mitu korda aastas. Enamik laenudest on annuiteedi baasil, mitte võrdsete põhiosamaksetega. Annuiteetlaenu puhul mõjutavad muutused intressi osas ka põhiosa. Viga pole küll suur, kuid märgatav. Kontrollige, et lepingud kõikide laenude ja liisingute kohta oleksid olemas. 

Unustada ei tohiks kindlasti maksusaldode võrdlemist maksudeklaratsioonide ja maksuameti andmetega. Vaadake üle, ega ettevõttel pole muid maksuriske, ja kontrollige muuhulgas ka maksuviiviseid. Jälgida tuleks, et kõik ettevõtlusega mitteseotud kulud, erisoodustused, annetused jms oleksid dokumenteeritud ja juhtkonna hinnang neile olemas.  

Kõigi vajalike dokumentide olemasolu töötajatega seotud tehingute osas hoiab ära palju pahandust erimeelsuste korral. Palgalehed tuleb kindlasti korralikult allkirjastada, nende vastu tunneb huvi nii audiitor kui ka potentsiaalne ostja. 

Kasumiaruandes on väga oluline käibe analüütika. Raamatupidamine ja finantsinformatsioon peaksid olema korraldatud selliselt, et oleks võimalikult detailselt arusaadav, millest

moodustub

See, millise konto peal mingi kulu kajastatakse, on sisemise töökorralduse küsimus, oluline on siin ainult järjepidevus, et sama kulu oleks kogu aeg samal kontol ja analüütika adekvaatne.  

Kui ettevõtte omanikud on otsustanud ettevõtte müüa, siis peaks finantsosakond arvestama, et müügiprotsessi käigus langeb osakonnale täiendav töökoormus. Seda olukorda tasub ennetada ja arvestada suurema töökoormusega, et igapäevane juhtimine selle all ei kannataks.

Autor: sekretar.ee