E-maksekäsk lahendab võlanõuded kiiresti

Et säärast käegalöömist mitte soodustada, võeti 2006. aasta algul kohtutes kasutusele maksekäsu kiirmenetlus – kõige lihtsam, kiirem ja ressursisäästlikum võimalus jõuda kohtulahendini asjades, milles ei ole vaidlust, s.t võlgnik tunnistab talle esitatud nõuet (vt tarkmeestaskus.just.ee).

Lühidalt kirjeldades käib asi nii: inimene, kes tahab näiteks naabrimehelt väikevõlga tagasi või elatise maksmisest hoidunud lapsevanemalt lapse elatisraha, esitab kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Sel juhul kohtuistungit ei peeta ning võlgnikku kohustataksevõlga tasuma üksnes sellesama avalduse põhjal. Ka võlglase seisukohast on asi lihtne: kui ta nõudega ei nõustu, võib ta selle vaidlustada ning vaidlus jätkub tavalises kohtumenetluses.

See menetlusliik läks päris hästi käima: näiteks 2007. aastal esitati üle 32 000 avalduse ja 2008. aastal on kohtud suutnud menetleda senisest ligi kolm korda rohkem maksekäsuavaldusi. Sellele vaatamata polnud justiitsministeeriumil põhjust nende edusammudega rahulduda. Ehkki tänu maksakäsumenetlusele on tsiviilkohtunike töökoormus vähenenud ligikaudu veerandi võrra, on suur osa tööd tulnud teha paberil, mis ei lase kasu saada tänapäevaste lahenduste kiirusest ja kokkuhoiust.

Sule ja tindi aegadest e-ajastusse

1. oktoobril rakenduski uuendus, mille kohaselt ei peaavalduse esitamiseks enam täitma internetist välja prinditud või kohtu kantseleist saadud avalduse vormi ja seda siis paberil või e-postiga ära saatma. Nüüd jõuab avaldus kohtusse elektrooniliselt ning tänu sellele ei menetleta seda ka kohtus mitte paberil, vaid automaatselt. Elektroonilist maksekäsumenetluse avaldust saab esitada aadressil www.e-toimik.ee (kuni 1. novembrini on siiski võimalik avaldusi esitada ka internetist väljaprinditud või kohtu kantseleist saadud vormil kas paberil või e-posti teel. Neid avaldusi menetlevad võlgniku elukohajärgsed maakohtud).

See tähendab esmajoones kiiremat ja arusaadavamat menetlust kodanikele. Inimesed saavad lahendi oma nõudele senisest märksa rutemini. Kuna oma nõude käiku on nüüd võimalik igal ajal interneti vahendusel jälgida, siis ei pea ka näiteks üksikema pikalt ja teadmatuses ootama, mis otsuse kohus lapse elatisrahata jätnud isa suhtes teeb.

Uus süsteem ei kujuta endast siiski lausa konveierit, kus liini alguses sisestatakse andmed ja teisest otsast väljub kindla ajavahemiku järel õiglus. Paratamatult jääb menetluse kestus sõltuma sellest, kui kiiresti ja edukalt õnnestub võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnikule saab dokumendid suuremate probleemideta üle anda, siis võiks elektroonilises menetluses täitedokumendi ehk maksekäsu ideaaljuhul kätte saada vähem kui ühe kuuga.

Tänu elektroonilisele uuendusele saab maksekäsumenetluse ülalpidamiskulusid ligi poole võrra kokku hoida. Nõudeid jõutakse menetleda rohkem ja senisest märksa lühema aja jooksul ning kohtunikel on võimalik keskenduda keerukatele tsiviilasjadele. Ja muidugi on kogu asja juures kõige tähtsam see, et inimesed saavad lihtsad vaidlused lihtsalt lahendada, kulutamata kohtuuksi ning oma aega ja raha.

Marko Aavik,

justiitsministeeriumi asekantsler