Kui hea lugejaga peaks autot juhtides näiteks pisukese tahtmatu kiiruseületamise eest politseile vahele jääma, siis on selle äparduse juures hea vähemalt see, et asi laheneb üsna ruttu ja arusaadavalt. Kui politseinik ei piirdu hoiatusega ja patustanu rikkumist ei vaidlusta, tuleb trahviotsus kiiresti ja selle tasumine on tehniliselt lihtne. Ei tarvitse joosta paberitega ametiasutuste vahel ning toimunut mitu korda üle seletada, seda enam, et seletada justkui polegi midagi.
Teisiti on pikka aega olnud lugu lihtsate võlavaidlustega. Ka kõige selgemaid võlanõudeid, näiteks naabrimeeste omavahelist väikelaenu või tasumata sidekulu, tuli klaarida pikas kohtumenetluses niigi ülekoormatud kohtunike juhtimisel. Õige pisut liialdades on see võrreldav olukorraga, kus liiklustrahve määraks riigikogu.
Aastaid lahendati suur osa lihtsaid vaidlusi pärast täismenetluse läbimist tagaseljaotsusega, sest võlglased ei reageerinud kohtu teadetele menetluse alustamise kohta. Ja pole teada ega ka võimalik välja selgitada, kui palju inimesi on oma õiguse nõudmisele käega löönud lihtsalt põhjusel, et selle saavutamine näib arutult vaevanõudev. Ajakirjanduse andmeil võib arvata, et kas või üksikemasid, kes on loobunud lapse isaga elatise üle protsessimast, on päris palju.
Kui selline usaldamatus peaks laialt levima, tähendaks see õigusriigi seisukohalt tõsist ohtu. Vaidlused ei pea lahenema mitte ainult õiglaselt, vaid ka mõistliku aja jooksul ja mõistlike kuludega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele