Autor: Karin Madisson • 25. veebruar 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Raseda või väikelapse vanema töösuhte eripärad

Rasedaid naisi ja väikelaste vanemaid kaitseb seaduseandja võrreldes tava töötajatega enam.

 

Eks ole see ka mõistetav, kuna väikesed lap­sed mõjutavad olulisel määral vanemate elu­korraldust ja töösuhteidki. Samuti ei ole rase naine sageli võimeline töötama sama koor­musega ja samades tingimustes, kui ta se­da eelnevalt on teinud.

 ..... 

Käesolevas artiklis vaatleme, milliste seadusandja kehtestatud miinimumreeglitega peaksid nii tööandja kui ka töötaja arvestama, kui töötaja on rase või kasva­tab väikelast.

 

Tööandja informeerimine

 

Et tööandja saaks arvestada raseda töötaja tervisliku seisundi eripäradega ning võimal­dada õigusaktidega ettenähtud õiguste kasutamist, peaks töötaja informeerima tööand­jat oma rasedusest võimalikult varakult. See hoiaks ära ka hilisemaid võimalikke vaidlusi. Töötaja peaks tööandja informeerimiseks esi­tama oma seisundi kohta arstitõendi. Nii on tööandjal piisavalt aega otsida asendustöö­tajat, teda välja koolitada, kergendada rase­da töötaja töötingimusi, teha vajalikke üm­berkorraldusi jne.

 

Kui tööandja ei ole teadlik töötaja rase­dusest ja lõpetab töötajaga töölepingu, siis on see küll rasedusest mitte teadmisest sõltu­mata ebaseaduslik, kuid vaidluse korral võib kohus seda mitte arvestada ning nõutavat hüvitist vähendada või selle hoopiski välja­nõudmata jätta. Seega on vaidluste ja kahju ärahoidmiseks mõistlik tööandjat võimali­kult varakult oma rasedusest informeerida.

 

Kergema töö võimaldamine

 

Juhul, kui töö on füüsiliselt raske või muul põhjusel raseda töötaja tervist või tema ra­seduse kulgu ohustav, peab tööandja arsti­tõendi alusel kergendama raseda töötingimu­si või viima ta üle kergemale tööle.

 

Kui arst on otsustanud vastava töövõime­tuslehe väljastada, siis oleks mõistlik paluda, et ta selles kirjeldaks ka soovituslikke töötin­gimusi. Tööandja edastab töövõimetuslehe ja tööandja saatekirja haigekassale ning viima­ne hüvitab töötajale tekkinud palgavahe, ju­hul kui töötingimuste kergendamine või uus töökoht on vähem tasustatud kui endine (ar­vutatuna töötaja eelmise aasta sotsiaalmak­suga maksustatavast tulust).

 

Reeglina saab tööandja võimaldada töö­tajale kergemaid töötingimusi (nt osalise aja­ga töötamist). Juhul, kui tööandjal ei ole või­malik seda teha või tal ei ole võimalik tööta­jat üle viia kergemale tööle, vabastatakse töö­taja töövõimetuslehel näidatud ajaks tööst. Selleks peab olema ka tööinspektori eelnev kooskõlastus, mille hangib tööandja. Tööand­jal tuleb töövõimetusleht, arsti tõend ja töö­inspektori kooskõlastus esitada seitsme päe­va jooksul haigekassale. Kui töötaja vabasta­takse töölt, maksab haigekassa haigushüvi­tist 80% ulatuses töötaja eelmise aasta sot­siaalmaksuga maksustatavast tulust.

 

On selge, et töötingimuste kergendami­ne või üleviimine teisele tööle nõuab töö­andjalt töö ümberkorraldamist, mida ta ei ole kindlasti võimeline tegema üleöö. See­ga oleks rasedal enne arsti otsuse saamist mõistlik sellest tööandjaga eelnevalt rääki­da. Nii on arsti otsuse esitamisel võimalik ju­ba sujuvalt tööd jätkata.

.....

Erakorraline puhkus

 

Rasedale antakse sünnituslehe alusel rasedus-ja sünnituspuhkust kokku 140 kalendripäeva (mitmikute või tüsistustega sünni puhul 154 kalendripäeva), millest 70 kalendripäeva (s.o 30. rasedusnädalal) võib naine ära kasu­tada enne sünnitust. Selleks aga, et nimeta­tud päevade ulatuses kindlasti hüvitist saa­da, peab rase jääma töölt ära vähemalt 30 kalendripäeva (s.o 35. rasedusnädalast) en­ne arsti määratud eeldatava sünnituse kuu­päeva. Juhul kui rase töötab kauem kui 30 kalendripäeva enne arsti määratud sünni­tuse kuupäeva, siis ei maksta sünnitushüvitist nende päevade eest, mille võrra jäi nai­ne hiljem puhkusele.

 

Kui rasedale on arsti otsusel määratud kergendatud töö või ta on üle viidud teisele tööle, tuleb tal 140 päeva eest hüvitise saa­miseks jääda rasedus- ja sünnituspuhkuse­le vähemalt 70 päeva enne arsti määratud sünnitustähtaega.

 

Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämi­seks tööandjale avaldust esitama ei pea, ku­na arst märgib haiguslehele kuupäeva, mil­lest alates rasedus-ja sünnituspuhkus algab ning rase esitab selle tööandjale. Tööandja esitab sünnituslehe haigekassale, mille alu­sel tasub haigekassa töötajale sünnitushüvitist täies ulatuses töötaja keskmisest tulust (arvutatuna töötaja eelmise aasta sotsiaal­maksuga maksustatavast tulust).

.....

 

Loe edasi: Raseda või väikelapse vanema töösuhte eripärad

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700